Läänemetsa sõnul on Eestis vastuoluline olukord, kus ühelt poolt teenib rida suurfirmasid rekordkasumeid, kuid teiselt poolt ägavad inimesed ja paljud kohalikud ettevõtted liiga kiire hinnatõusu käes.

"Eesti Panga analüüs näitab, et 40 protsenti viimase perioodi hindade tõusust tuleneb kasumite kasvust ja vaid 20 protsenti sellest on palkade suurenemise mõju. Seega on sotsiaaldemokraadid löönud naelapea pihta – palgatõus on üheks vastuseks kõrgele inflatsioonile. Meie palgatõusu ettepanekutel oli üksjagu naeruvääristajaid. Nii mõnigi neist, kes väitis, et alampalka ei saa rahapuudusel tõsta, teenib täna hiigelkasumeid," rääkis Läänemets.

Tema sõnul paistavad suurte kasuminumbritega silma nii mõnedki ettevõtted, mis mõjutavad oluliselt inimeste igapäevaelu ja eriti eksportivate ettevõtete käekäiku. "Hinnatõusud kasvatavad ebavõrdsust, mis on eksistentsiaalne oht Eesti ühiskonna ja majanduse tulevikukindlusele," lisas Läänemets.

"Ülekohtuselt suured kasumid kerkivad kindlasti teemaks riigi eelarvestrateegia koostamisel, kuna olemasolev eelarve ei paku vahendeid ühiskonna jaoks olulisteks tegevusteks – elanikkonnakaitse tugevdamiseks, kodulähedase hariduse püsimiseks ja ravijärjekordade lühendamiseks," rääkis ta.

Läänemets märkis, et suurfirmade suurem maksustamine ei pruugi olla ainus lahendus, kuidas ettevõtted ühiskonda enam panustada saavad.

"Üks võimalus on loomulikult maksustamise teed minna. Ma ei saa välistada, et kui me riigi eelarvestrateegiat tegema hakkame ja väga olulisteks investeeringuteks riigil raha ei ole, siis neid küsimusi tuleb arutada," ütles Läänemets ERR-ile.

"Aga teine võimalus on ettevõtetel kokkuleppeid muuta ja kiirendada teatud protsesse. Näiteks kui räägime kütusemüüjatest või telekomiettevõtetest, kes on elutähtsa teenuse tagajad, siis arvestades, et kasumid võimaldavad investeeringuid oluliselt rohkem teha, võiksid nad tuua ajaperspektiivi lähemale, millal peavad olema näiteks tanklad generaatoritega varustatud, või suurendada sidemastide arvu, mis peavad generaatoriga olema varustatud ja mis peavad olema oluliselt töökindlamad, et nii ühiskond kriisides paremini vastu peaks kui ka neile ettevõtetele endale on see kasulik," selgitas Läänemets.

Ta tõdes, et need nõuavad ettevõtetelt lisainvesteeringuid, kuid need samad ettevõtted omakorda sõltuvad ka tarbijatest.

"Me peame aru saama, et kõik me selles ühiskonnas elame ja tegutseme koos. Kui keegi aitab sinul olla edukas, tarbides sinu teenust ja olles võib-olla olukorras, kus tal pole valikut ja ta peab selle raha välja maksma, siis ma arvan, et iga ettevõtte huvides on see, et tal tulevikus on toimiv majandus, et kriisis ei kuku majandus ja teised ettevõtted kokku, et inimestel sissetulekud oleksid sellised, mis võimaldavad tema tooteid ja teenuseid tarbida. See on ühendatud anumate süsteem ja ma arvan, et see on teema, mida arutada," rääkis ta.

Sotsiaaldemokraadid võivad riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel koalitsioonikaaslastele sellealaseid ettepanekuid teha.

"Ma arvan, et ootame ära riigi eelarvestrateegia tegemise protsessi selle koha, kus meil suvine majandusprognoos tuleb ja näeme, mis on riigieelarve võimalus ja olukord. Aga arvan, et me kindlasti lauale lõpuks paneme ühte-teist," sõnas ta.

Samas ootab Läänemets ettepanekuid ka suurettevõtetelt endalt, kuidas nad võiksid ühiskonda rohkem panustada.

"Võib-olla ei pea vaatama ainult valitsuse poole. Kui me räägime sellest, et pankade kasum võib sel aastal olla pool miljardit eurot suurem kui eelmisel aastal, siis ka pankadel on näiteks võimalus ise midagi ette võtta. Üks võimalus on, et inimesed, kelle hoiused teenivad praegu madalat intressi, on võimalik ka natuke neile tagasi anda teenitud suurest kasumist. Ei pea olema ainult riik, kes seda õiglust loob, sest kriisidel on majanduses see omadus, et kriisid jagavad tavaliselt jõukust ümber ja pigem saavad teatud osapooled proportsionaalselt mitte mõistliku suurusega kasumi, vaid juba oluliselt suurema," rääkis ta.

"Me ei saa öelda, et euribori tõus on olnud midagi sellist, mis on pankade suure töö tulemus. See ei ole kõige tavalisem olukord, suure tööga teenitud raha. Ja tagasi anda, ühiskonda panustada, et majandus toimiks, on ka kõigi huvides. Ei pea valitsus olema see, kes neid samme ainult teeb. Vastutustundlik ettevõtlus on midagi sellist, mille üle me Eesti ühiskonnas võiksime uhked olla," lisas Läänemets.

Sel nädalal selgus, et Eestis tegutsevate pankade kasumid kerkisid tänavu esimesel poolaastal pea samale tasemele kogu möödunud aasta kasumitega.