ERR küsis Neiveltilt kommentaari seoses riigikontrolli märgukirjaga rahandusministeeriumile, millest ilmnes, et andmestiku kitsaskohad takistavad läbimõeldud ja läbipaistvat ettevõtete toetamist. Neivelti sõnul on aga ettevõtete  toetamine põhimõtteliselt vale.

"Miks peaks saama ettevõtjad toetusi? Meil ei ole peretoetuste maksmiseks raha, aga miks peavad ettevõtjad toetusi saama? Kui  meil sündivus Euroopas on olematu, siis me toetame ettevõtjaid, mitte noori peresid. Noored pered ei suuda endale korterit osta ja me toetame ettevõtjaid," ütles Neivelt ERR-ile.

"Filosoofiliselt ei tohiks ettevõtetele raha anda, andku nendele, kellel seda on rohkem vaja. Või siis öelgu, et see on ainult selleks otstarbeks," lisas ta.

"Ettvõtjad on need kõige alfaisasemad isendid siin karjas ja kui sa hakkad seda toitma, paned ta puuri ja hakkad teda toitma, teed loomaaia loomaks, siis selline asi nagu ettevõtlus lihtsalt sureb välja," kommenteeris Neivelt.

"Meil praegu seda puuri tehakse kogu aeg väiksemaks, kus ettevõtjad tegutsevad. See toimub ka teistes valdkondades. Piiranguid on rohkem kui nõukogude ajal," sõnas ta.

Neivelti sõnul suurendab ettevõtete toetamine ka nende sõltuvust riigist ja vähendab ettevõtlusvabadust.

"Kui kaua läheb ühe detailplaneeringu tegemine ja siis küsime, miks on korterid nii kallid. On mustmiljon asja, mida läbida. Regulatsioone tehakse ainult juurde ja varsti ainult juristid omavahel suhtlevad – ühed juristid on ettevõtluses ja teised riigi ametis," rääkis Neivelt.

Neivelti sõnul tuleb öelda Euroopa tasemel, et lõpetame igasuguste toetuste maksmise ära. "Lõpetame kõik ära, vaadaku ise, kuidas hakkama saavad," ütles ta. "Korjaku vähem siis raha kokku maksudena või andku nendele, kes ei saa omadega hakkama. Aga ettevõtjad peavad saama omadega hakkama. See on fundamentaalne küsimus."

Küsimusele, kas Neivelt sooviks ise selle teemaga järgmisel aastal Euroopa Parlamenti kandideerida, vastas Neivelt eitavalt.

"Me räägime siin personaliseeritud riigist ja sellest, et ärge rikastele inimestele lasteaiatoetust või sünnitoetust makske. Jätame selle 100 eurot välja maksmata, aga siis anname ettevõtjale, kellel on 100 miljonit kontol veel 100 miljonit juurde. See mudel ei tööta, selline sotsialismi levitamine lõppeb sandisti," lausus Neivelt.

Neivelti sõnul on ettevõtlustoetuste häda veel selles, et turg muutub kiiremini kui nende toetuste eesmärgid ja otsustusprotsessid seal taga. "Kui sa sealt EAS-ist saad selle raha, siis sa oled ühel hetkel sellise küna ees, et sa saad selle raha kätte, aga see äriidee on juba hoopis oma elu elama läinud. Ja siis sa pead tegema näe, et paberi peal lasen vanamoodi edasi, aga sisuliselt teen teistmoodi. Või siis keelduma sellest rahast," lausus Neivelt.

Riigikontroll saatis hiljuti rahandusministeeriumile märgukirja, milles kurtis, et Eesti ettevõtete rahalise toetamise andmestiku terviklikkus ja kasutatavus jätavad soovida.

Kokku on riigikontrolli andmetel riik viimase kümne aastaga andnud kümnete eri asutuste kaudu enam kui 36 000 Eesti ettevõttele rohkem kui neli miljardit eurot.

Sealjuures aga puudub ülevaade toetuste tulemuslikkusest ja isegi sellest, miks konkreetsed ettevõtted toetusi said.

Analüüsist selgub, et kõige rohkem on riigilt saanud toetust Tallinna lennujaam, Eesti Raudtee, Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ, Elektrilevi, Gren Eesti AS jpt. Pingereast nähtub veel, et suuremate toetuste saajate seas on valdavalt energeetikaettevõtted.