Kui vaadata Soome tulevikutehingute hindasid, siis praegu jäävad eesootava talve esimese kvartali hinnad alla 100 euro/MWh kohta, kõikudes keskmiselt 85– 90 euro tasemel. OÜ Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Alliksoni sõnul on soomlaste optimism põhjendatav nii Olkilouto tuumajaama kolmanda reaktori tööle hakkamisega, mille võimsus on 1,6 gigavatti, aga lisandunud on hulk tuulikuid ja ka gaasihinnad on püsinud eelmise aastaga võrreldes madalamal.

"Riskid on turul alati olemas. Kui vaatame neid tulevikutehingu hindasid, siis tulevikutehingutes on alati sees turu hetke parim teadmine ja parim teadmine on tõesti see, et Soome hinnad võiksid olla talvel alla 100 ja ilmselt siis meie hinnad veidi üle 100," rääkis Allikson.

Ajalooliselt on Eestis talvekuudel elektri megavattund maksnud 10–30 eurot rohkem kui põhjanaabritel. Tingitud on see sellest, et põhjanaabrite energiaportfell ja tootmisvõime on oluliselt mitmekesisem ja selle võrra ka elektri tootmine tunduvalt odavam. Samas on Eestil Soome elektrituruga väike ühenduvus – kaks Estlinki suudavad läbi lasta maksimaalselt igal tunnil 1000 megavatti. Ka Eestis on investeeritud nii päikese- kui ka tuuleenergiasse, kuid talvekuudel on taastuvenergiaga kehvasti ja vaja on Eestis kasutada elektri tootmiseks ikkagi gaasi.

"Söel, põlevkivil, gaasil, kõikidel on selline oluline komponent nagu CO2, mille hind on hetkel 85 eurot/MWH kohta ja näiteks kui võtta põlevkivist elektri tootmine, siis laias laastus võib öelda, et ühest tonnist CO2-st jätkubki seal ühe MWh tootmiseks. Nii et ainuüksi CO2 kulu on 85 eurot ja kui sinna töötlemiskulusid ja kaevandamise ja muid kulusid juurde panna, siis läheb ju lihtsalt hind üle 100. See on see põhjus, miks meie piirkonnas hind üle 100 läheb ja meil ei ole neid taastuvaid piisavalt," selgitas Allikson.

Kuidas mõjutavad aga tulevikutehingu ennustused neid inimesi, kes on valinud endale fikseeritud hinnaga paketi? Näiteks Eesti Energia klientidest üle 60 protsendi on praeguseks valinud fikseeritud hinna. Ettevõtte koduturgude müügidirektor Roul Tutti sõnul fikseeritud hinnad küll varieeruvad, olenevalt millal ja kui pikaks perioodiks on leping sõlmitud, kuid viimase aja keskmine jääb 150 eurot/MWh kohta hinna kanti. Ja see pole palju kallim, kui praegu võiks talveks ennustada.

"Me räägime tegelikult prognooshinnast, et kui siia juurde lisame ka veel lõppkliendile lisanduva käibemaksu ja profiiliriski, siis see suurusjärk ongi see, mida me hetkel ka turul pakume," sõnas Tutt.

Samas tuleb siiski arvestada, et fikseerimine annab kindluse ja stabiilsuse, aga ei pruugi turuolukorrast sõltuvalt olla alati soodsaim variant. Siiski vaadatakse ka fikseeritud hinda aeg-ajalt üle ja vastavalt prognoosidele seda muudetakse.

"Kui me näeme ka meie hinnaprognoosides, et turul on välja kujunemas hinnastabiilsus, siis loomulikult me oma hindasid korrigeerime vastavalt sellele. Pikaajalist hinda on keeruline ette prognoosida, eriti praeguses ajaetapis, kus meil tegelikkuses energiakriis ei ole lõplikult läbi. Siin on määravaid faktoreid, mis võivad oluliselt mõjutada hinna kõikumist," ütles Tutt.

Marko Allikson lisas, et energiahinnad on viimase poole aasta jooksul langenud.

"Kriisi tipp oli eelmise aasta august, september – siis olid hinnad kõige kõrgemad ja sügisene aeg oli ka veel väga suur kriis, siis hinnad olid paratamatult veel kõrged. Aga peale seda on nii fikseeritud hinnad kui ka börsihinnad kogu aeg olnud languses ehk mida hiljem on see fikseeritud hinnaga pakett võetud, siis ilmselt seda parema hinnaga on see võetud," tunnistas Allikson.