Riigikogu liige kindralmajor Meelis Kiili (RE) kiidab kaitseplaani, mis on tema sõnul tehtud täiesti uuel alusel, meenutades külma sõja aegseid. Samas leiab ta, et Läti ja Leedu on soodsamas olukorras, kuna Eestisse ei tule alaliselt paiknevat liitlaste brigaadi ja Eesti diviis ei ole NATO väestruktuuris erinevalt Lätis paiknevast Põhjadiviisist.

"Sellepärast, et erinevalt Põhjadiviisist, kus NATO akrediteeris ta ära NATO standarditele vastavaks, meil on rahvuslik diviis, mis tähendab, et me rahvusvahelise koosseisu saame bilateraalsetel kokkulepetel koostada," ütles Kiili. "Aga Põhjadiviis, mis on kaks raamriiki - Läti ja Taani - on nüüd akrediteeritud ja on plaani orgaaniline osa, nad on NATO väestruktuuri osa. Väeloome protsess sinna on lihtsam."

Kiili kolleeg, brigaadikindral reservis Alar Laneman (EKRE) ütles, et hiljutised sündmused näitavad, et liitlaste brigaadi kohalolek oleks vajalik.

"Wagneri operatsioon Venemaal näitas, et Venemaa on endiselt võimeline varjatult ette valmistama suuri operatsioone ja see oli strateegiline üllatus, millest eelnevalt ei olnud kellelgi eelhoiatust ja meie riigikaitse on üles ehitatud eelhoiatusele. Ja teine põhjus on palju räägitud laskemoona, varustuse, relvastuse ja reaalselt valmis olevate vägede vähesus NATO-s," ütles Laneman.

Kaitseminister Hanno Pevkur väidab vastu, et Eesti on oluliselt suurendanud oma kaitsejõudude sõjaaja koosseisu ning raha eelistatakse paigutada sellesse.

"Meie oleme küll seda meelt, et meil on mõistlikum pidevalt harjutada seda, kuidas liitlased meile juurde tulevad. Kui toome väga suure hulga liitlasi endale Eestisse, siis meil on vaja kohe juurde harjutusalasid, teiseks on vaja märkimisväärses koguses vaja ehitada juurde elamispinda. Alalise brigaadiga tulevad juurde ka perekonnad, tähendab on vaja lasteaeda, kooli – kõike, mis kaasneb 8000 kuni 10 000 inimese saabumisega Eestisse," rääkis Pevkur.