Pevkur selgitas ERR-ile, et tavainimese jaoks muudatuse tõttu visuaalselt väga palju ei muutu – lennukid lendavad edasi ja õhuturvet tehakse edasi.

"Sisuliselt seisneb muudatus selles, et Euroopa vägede ülemjuhatajale (SACEUR) tekib rohkem volitusi ja täpsustatakse ka pilootide õigusi. Juurde on antud paindlikkust ja reageerimiskiirust," sõnas ta.

Kui peaks tekkima näiteks vajadus riiki eksinud droon alla lasta, siis edaspidi ei pea selleks poliitilist tasandit kaasama, kui ei ole seatud eraldi riiklike piiranguid.

"Riigiti võivad jõukasutusreeglid erineda, aga üldine NATO loogika on paigas. NATO loogika annab NATO õhuväe keskusele ehk Uedemile õiguse neid otsuseid vastu võtta. Seda juhul, kui peal pole riiklikke piiranguid. Need piirangud on aga ammu teada. Valdavas enamuses on kõik õigused SACEUR-i poolt alla volitatud õhuväe keskusele," rääkis Pevkur.

Kaitseminister rõhutas, et poliitilist jõudu ei pea edaspidi kaasama, vaid oluline on operatiivne kiirus.

"Selle operatiivse kiiruse juures on mõned olulised aspektid. Esiteks oleme andnud teatud eelvolitused," sõnas Pevkur. "Teiseks on oluline see, et enam ei ole piloodil vaja sidet pealinnaga. Juhtimiskeskus on see, kes ütleb, et kõigepealt tuvastame selle lendava objekti ära, näiteks radaritega. Seejärel tuvastab piloot selle visuaalselt ja kui on olemas kinnitus, et maa peal kaasuvat kahju on võimalik vältida või minimeerida, siis pole piloodil enam nupulevajutuseks ühtegi piirangut."

Samuti saab Ämari õhubaasist ametlik NATO opereerimise baas. Varem toimis see Leedus asuva Šiauliai baasi abibaasina.

Ämaris opereerivate lennukite baasarv jääb järgnevateks aastateks samaks, kui ei ole vaja neid kiiresti juurde tuua, sõnas Pevkur. "Kindlasti on hea uudis ka see, et me oleme juba praegu leppinud kokku kõik rotatsioonid järgmiseks kolmeks aastaks ja see pikk plaan on selgelt paigas," lisas ta.

Õhuturbemissiooni muutmine õhukaitsemissiooniks tõusis teravalt päevakorda möödunud aasta septembris, kui Vaindloo saare piirkonnas sisenesid ilma loata Eesti õhuruumi kolm Venemaa hävituslennukit MIG-31 ning viibisid Eesti õhuruumis ligi 12 minutit.