Eesti ja Euroopa on viimastel aastatel elanud olukorras, kus avatus ja suund vabale liikumisele on pannud meid silmitsi seisma uute ohtudega. Terroristid ja organiseeritud kuritegevus otsivad järjest võimalusi pahategude toimepanemiseks ja meie asi on nende tegevusele piir panna. Meie eesmärk on, et Eesti inimesed saaksid elada turvalises riigis.

Julgeolekuohtu kujutavate isikute Eesti külastused ja transiit läbi Eesti on seni olnud kasvava trendiga, sest praegune julgeolekuolukord maailmas ja Eesti geograafiline asukoht soosivad seda.

Aastas külastab Eestit või reisib siit läbi teadaolevalt kahe- kuni kolmekohaline arv isikud, kelle puhul on alust arvata, et nende tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekut. Osa neist reisivad aasta jooksul korduvalt Eestisse ning paljud ohtlikud isikud jäävad suure tõenäosusega üldse avastamata või tuvastamata.

On juhtumeid, kus julgeolekuohuks olevad isikud on oma jälgede peitmiseks kombineerinud läbi Eesti reisimisel eri transpordiliike, alustanud reisi näiteks laeval ja jätkanud lennukiga või bussiga, kasutades reisi broneerimisel erinevaid nimekujusid.

Tagantjärele tegutsemisega oleme hiljaks jäänud

Üheks võimaluseks sedasorti julgeolekuohuga võitlemiseks on koos lendude broneeringuinfo (PNR) andmetega ka lennureisijate eelteave (API), mille andmed muudavad õiguskaitseasutuste tööd oluliselt efektiivsemaks.

Siinkohal tuleb rõhutada, et praegu peetakse nii PNR kui ka API andmete raske kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse eesmärgil töötlemist Schengeni kompensatsioonimeetmeks, mille üheks sihiks on katta piirideta Schengeni alast tekkinud julgeolekulüngad. Sisepiiridel ju kontrolli enam ei ole.

PNR ja API andmete kogumine ja töötlemine vastavate EL-i direktiivide alusel on juba praegu meie turvalisuse tagamisel hädavajalik. PNR-i puhul on aga probleemiks see, et isikute nimed ei ole alati reisidokumentide alusel kontrollitud ja lennuettevõte edastab õiguskaitseasutustele vaid selle info, mida ta on oma äritegevuse raames kogunud. Seepärast on meil vaja läbi Euroopa Liidu API määruste reisidokumendi alusel kontrollitud eelteavet ja seda ka EL-i siseste lendude puhul.

Rõhutan, et reisidokumendi alusel kontrollitud eelteave on ülimalt oluline avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks. Ohtlike isikute reisimiste ja nende tegevuste tagantjärgi tuvastamine Eestis on kordades ressursimahukam ning sageli on siis julgeolekuohtu suurendav pahategu juba paraku realiseerunud.

Võib tuua mitmed näiteid meie jaoks turvalisuse tagamisel hädavajalike andmete kogumisest lennutranspordi sektoris.

Näiteks 2022. aastal reisis EL-i siselennuga Eestisse isik, keda seostatakse terroriorganisatsiooni liikmete värbamisega. Hiljem tuvastati, et ta oli varasemalt korduvalt Eestit külastanud, kasutades reisimiseks erinevaid nimekujusid ning reisidokumente.

Isik ei olnud tagaotsitav, seega ei olnud tema kohta infot enamustes rahvusvahelistes andmebaasides. Isiku varasema reisiajaloo ja reisiplaanide tuvastamine oli keeruline ja ressursimahukas. Üks põhjus on reisija eelteave andmete puudumine, mida nüüd soovitakse parandada tulevaste EL-i API eelnõudega, kus dokumendi andmete edastamine muutub kohustuslikuks.

Teine näide. Käesoleval aastal kavatses lastevastastes kuritegudes varasemalt kriminaalkorras karistatud isik Tallinna lennujaama kaudu reisida alaealisega teise EL-i riiki. PNR andmete analüüsimise ja järgnenud tegevuste tulemusel isikute reis katkestati ja õiguskaitseorganitel õnnestus ära hoida võimalik seksuaalkuritegu alaealise vastu. Selle näite puhul saab kahtlemata öelda, et tegemist oli juhtumiga, kus õiguskaitseorganid said vajaliku info õigel ajal.

Kolmas näide on 2021. aastal toimunud juhtum, kui Eestisse reisisid meretransporti kasutades kaks isikut, kelle puhul oli kahtlus, et nad on minevikus osalenud suuremahulises terroriaktis, milles hukkus sadu inimesi. Isikute andmed olid erinevates rahvusvahelistes andmebaasides, sh olid nad Interpoli kaudu tagaotsitavad. Tulenevalt praegusest olukorrast, kus õiguskaitseorganitel puuduvad reisija eelteabe andmed EL-i siselendude kohta, õnnestus isikutel liikuda läbi Eesti Kesk-Euroopasse.

Kui meil oleks olnud täpsed dokumendi alusel kontrollitud reisijate eelteabe andmed mereteed pidi liikuvate isikute kohta, kes reisivad EL-i piires, siis oleks see olnud välistatud. Isikud liikusid mõned päevad hiljem uuesti Eestisse ning Eestis peeti nad Interpolis sisalduva tagaotsimise info põhjal ajutiselt kinni.

Algatused julgeoleku huvides

16. juunil käsitles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon teiste teemade seas Eesti seisukohti reisijaid käsitleva eelteabe ehk API õigusraamistiku eelnõude kohta. Nende algatuste eesmärgiks ongi tõhustada ühtsetel alustel ja terviklikel andmetel tugineva reisijaid käsitleva eelteabe abil välispiiride haldamist, võidelda ebaseadusliku sisserändega ning tugevdada Schengeni alal julgeolekut, sealhulgas tõkestada rasket kuritegevust ja terrorismi.

Algatused on üks EL-i julgeolekustrateegia peamistest meetmetest ja nende eesmärk on edendada EL-is elavate isikute kaitset.

Üks käsitletav eelnõu puudutab EL-i välispiiride haldamist ja ebaseadusliku sisserände vastast võitlust. Selle eelnõuga nähakse lennureisijate eelteabe edastamise kohustus ette juhul, kui lend ületab välispiiri ehk siseneb Schengeni alale kolmandast riigist.

Teine eelnõu käsitleb terrorismi ja muu raske kuritegevuse vastast võitlust. Sellega nähakse ette võimalus koguda lennureisijate andmeid lisaks välispiire ületavatelt lendudelt ka julgeoleku tagamise seisukohalt riskianalüüsi põhjal EL-i liikmesriikide vahelisi piire ületavatelt valitud lendudelt. EL-i liikmesriigi siseselt ning seega muidugi mõista Eesti-siseselt toimuvaid lende eelnõu ei puuduta.

Seega ei ole kõnealuste eelnõude puhul tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi riigisisese liikluse monitoorimisega, nagu ei ole kõnealuste eelnõude puhul tegemist ka mere- ega maismaatranspordi monitoorimisega.

Artiklis esitatu ei vasta tõele

Kahetsusväärselt jõudis üks riigikogu liige pärast riigikogu komisjoni istungit järeldusteni, mis kuidagi paika ei pea. Nii väitis Toomas Uibo ERR-i portaalis avaldatud artiklis, et meie ametnikud tahavad hakata jälgima nii mere- kui ka maismaareisijaid ning et Võhmast Viljandisse reisimiseks peab end ID-kaardiga registreerima.

Tegelikult on Eesti läinud kaasa üldise ettepanekuga, et EL-i komisjon viiks läbi laiapõhjalise analüüsi, et hinnata liidu tasandil nii mere- kui ka maismaatranspordi reisijate kohta andmete kogumise vajalikkust, mõju ja võimalust. Alles analüüsist selguks, kas sellist andmete kogumist oleks üldse vaja.

Sellise otsuse analüüsiks tegi Eesti valitsus juba 2019. aastal ja eesmärk on ikka sama: see aitab õiguskaitseasutustel saada teavet teisi ühistranspordiliike kasutavate võimalike kuritegevusega seotud isikute kohta. Kõnealune soovitud mõjuanalüüs ei käsitleks liikmesriigi riigisisest transporti, vaid liikmesriikide vahelist transporti.

Mainin ka, et kohustus reisijate eelteabe andmete edastamiseks on juba alates 2004. aastast sätestatud EL-i direktiiviga, mis tähendab, et välispiiri ületavate reisijate eelteabe andmete edastamise kohustus kehtib juba praegu. Asjaolu, et direktiiv muudetakse määrusteks, ühtlustab liikmesriikide praktikat, millega omakorda parandatakse EL-i üldist julgeolekut ja piirihaldust.

Veel kord: siseministeerium ei ole teinud ettepanekut riigisisese reisijateveo andmete kogumiseks, samuti ei võimalda seda kõne all olevad eelnõud. Seega artiklis ei vasta Uibo väited tõele.

Tuleb rõhutada, et riigi kogutavatele reisijate andmetele pääsevad ligi vaid kindlad ametnikud ja vaid piiratud ning põhjendatud juhtudel – kui tegemist on EL-i välispiiri ületamisega, terrorismi või teiste raskete kuritegudega. Inimeste jälgimist ja jälitamist ei toimu ega hakka toimuma.

Möönan, et minimaalne risk andmete lekkeks muidugi jääb, kuid igale andmesüsteemile luuakse turvaline kaitse ja määratakse rikkumiste korral sanktsioonid, väärkasutusi pidevalt seiratakse ja väärkasutustele reageeritakse.

Lekke tekkimise ning andmete väärkasutuse vältimiseks toimuvad pidevalt koolitused, juurdepääs andmetele antakse vaid piiratud hulgale isikutele ning väärkasutamise avastamiseks kasutatakse infotehnoloogilised vahendid. Ning muidugi tagavad isikuandmete kaitse alastest regulatsioonidest kinnipidamist andmekaitseametnikud.