"Euroopa Liit soovib ühtlustada nõuded liikmesriikidele lennureisijate eelteabe kogumise ja nende kasutamise osas. Eelnõu üks eesmärke on tõkestada võimalike terroriaktide ning raskete kuritegude toimepanemist ja võidelda ebaseadusliku rändega Euroopa Liidu välispiiridel. Eelteabe kättesaadavus isikute liikumise kohta lennureisijatena muutub õiguskaitseasutustele uue seaduse vastuvõtmisel palju lihtsamaks. Piiririik Eesti täidab neid nõudeid juba varasemast ja siin märkimisväärseid muutusi meie seadusandluses ei tule," rääkis Uibo ERR-ile.

Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil, kus teema arutlusel oli, osales muidu majanduskomisjoni kuuluv Uibo asendusliikmena.

"Küll aga on meie ametnikud tulnud välja ettepanekuga, et sarnaselt lennureisijate isikuandmete kogumisele võiks hakata uurima võimalusi rakendada sarnast inimeste liikumise jälgimissüsteemi ka maa- ja meretranspordis ning seda ka liikmesriikide siseselt. Lihtsalt öelduna looks see ettepanek võimaluse talletada tulevikus andmeid ka bussireisijate kohta, kes sõidavad nt Võhmast Viljandisse," lausus Uibo.

Uibo sõnul on tema seda meelt, et tõhustama peab kontrolli Euroopa Liitu sisenevate inimeste osas, kuid Liidu sees peaksid säilima inimeste õigus privaatsusele.

"Me ei tohiks ehitada endale orwellikku Suure Venna ühiskonda, mis baseerub meie endi inimeste pideval jälgimisel ja jälitamisel. Pean sellise kontrolliühiskonna poole liikumist äärmiselt ohtlikuks tendentsiks," sõnas Uibo.

"Euroopa asjade komisjonis toetas aga seda ettepanekut parlamendi konservatiivne tiib viidates muuhulgas sellele, et Euroopas liigub palju moslemeid. Täpsustan, et antud eelnõu siiski ei reguleeri kodanike isikuandmete kogumist usutunnistuse alusel ega lahenda seeläbi konservatiivide muret, vaid riivab üsna jõhkral moel korralike Eesti inimeste õigust privaatsusele," lisas Uibo.

Uibo ütles, et Eesti 200 seisukoht on see, et tegemist oleks äärmiselt ebaproportsionaalse meetmega, mis tõstab märkimisväärselt nii ettevõtete kui ka ametkondade halduskoormust. "Rääkimata siis kodanike privaatsusriivest, mis on erakonnale maailmavaateliselt vastuvõetamatu."

Uibo rääkis, et siseministeeriumi ametnike ettepanekud läksid eelnõuga kõigepealt Brüsselisse ning seejärel tulid Eestisse parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni lauale.

"Paljud riigid ei toetanud Eesti ettepanekut ja kompromissina lepiti kokku, et tegeletakse esialgu uuringutega. Eesti ettepaneku jõustumise korral tähendaks see kodanikele kohustust ennast igal bussi-, rongi-, või laevasõidul identifitseerida. Kui ID-kaarti kaasas pole, siis Võhmast Viljandisse enam ei saa sellisel moel nagu me täna oleme harjunud ühistranspordiga liiklema," ütles Uibo veel.

Uibo ütles, et komisjon jõudis seisukohale, et eelnõuga sellisel moel edasi ei minda.