Kurdi äärmusrühmituste Kurdistani Töölispartei ja selle harude tegevuse piiramine ning Türgi silmis terroristideks peetavate kurdide väljaandmine on Türgi tingimused Rootsi NATO-ga ühinemisel. Kurdidega seotud rühmitused olid Ankara arvates 2016. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatse taga.

Rootsi ja Türgi suhted halvenesid jaanuaris, kui Rasmus Paludan põletas Stockholmis koraani. Sellele järgnesid meeleavaldused Istanbulis, kus põletati Rootsi lippu.

Neljapäevast kehtima hakkav terrorismivastane seadus näebki ette kuni nelja-aastase vanglakaristuse mõne äärmusorganisatsiooni toetamise või selle tegevuses osalemise eest. Ebaseaduslik on terroriorganisatsiooni rahastamine, sellesse värbamine ja välismaale reisimine eesmärgiga liituda sellise rühmitusega.

Seadusega kriminaliseeritakse ka terroristlikele organisatsioonidele transpordi või toitlustuse pakkumine, samuti koosolekute korraldamine.

Terroriorganisatsiooni juht võib saada ka kuni eluaegse vanglakaristuse, mis Rootsis tähendab üldjuhul kuni 25 aastat.

Türgi presidendi pressiesindaja Ibrahim Kalin ütles, et mida tõhusamalt uut terrorismivastast seadust rakendatakse, seda kiiremini NATO-protsess edeneb.

Eelnõu esitamiseks muutis Rootsi novembris oma põhiseadust, kuna muidu oleks see vastuolus ühinemisvabaduse sättega.

Värske terrorismiseadus peaks seega olema eelmisel aastal Madridis Türgiga sõlmitud lepingu viimane pusletükk.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles NATO välisministrite kohtumisel Oslos, et need on õigustatud mured, mis puudutab terrorismi ja relvaeksporti.

Ankara on kritiseerinud Rootsit ka Türgi suhtes kehtestatud relvaembargo pärast. Kuid Rootsi positsioon relvamüügi suhtes võib NATO liikmeks saamisel muutuda.

Seaduse lai ulatus on tekitanud Rootsis muret, kas see võib rikkuda sõnavabadust ja muid põhiõigusi. Reguleerib seadus sisuliselt kõigi sisserännanute elu, kehtestab niinimetatud külastuspiirkonnad, kus politsei võib ette hoiatamata reide teha, sunnib rohkem rootsi keelt ja kultuuri õppima, karmistab elamis- ja tööloa andmist ja ka relvade omamist, aga näeb ette ka rohkemat raha ennetusele ja politseile lisajõu palkamist.

Aga ega seadus lõpeta äärmusrühmituste väljaastumisi. Türgi viha pälvis esmaspäevane rühmituse Rojava komitee meeleavaldus parlamendi juures. Sotsiaalmeedias avaldatud videos on näha, kuidas PKK lipp valgustab parlamendihoone fassaadi.

Eksponeeriti ka stiliseeritud fotosid peaminister Ulf Kristerssonist ja välisminister Tobias Billströmist, kellele olid pähe joonistatud kuradisarved.

"On täiesti vastuvõetamatu, et PKK terroristid jätkavad Rootsis vabalt tegutsemist," kirjutas president Erdogani lähedane Fahrettin Altun.

Sel nädalavahetusel on Stockholmi kesklinnas uued meeleavaldused.