"Me ei saa lubada kontrollimatuid massilisi piiriületusi, rände ärakasutamist ega muid hübriidohte, mis loovad mulje, et ebaseaduslik sisenemine Euroopa Liitu on võimalik ja võib viia elamise seadustamiseni," öeldakse Itaalia peaministri Giorgia Meloni ja Taani peaministri Mette Frederiksen algatatud ja laupäeval avaldatud EL-i valitsusjuhtide ühiskirjas.

Nad kritiseerisid selles Hispaania peaministri Pedro Sáncheze otsust seadustada sadade tuhandete, mõnedel andmetel kuni 1,2 miljoni Hispaanias ebaseaduslikult viibiva migrandi staatus, nimetades seda täiendavaks sisserände tõmbeteguriks, vahendas väljaanne EurActiv.com. Seda võidi ära kasutada ränderünnaku vallandamiseks ning Euroopa rände- ja varjupaigasüsteemi kuritarvitamiseks, leidsid kirjaga ühinenud riikide liidrid.  

Kuigi praeguseks on väidetavalt peaaegu kõik Ceutasse sisenenud kümned tuhanded immigrandid Marokosse tagasi pöördunud ning keegi neist ei jõudnud Mandri-Euroopasse, väljendasid 22 liidrit tõsist muret EL-i välispiiri turvalisuse pärast, tõdes ka väljaanne Politico.

Näidates, kui suureks ohuks peetakse sellist sündmust Schengeni ühtsele viisaruumile ning kui plahvatusohtlikuks poliitiliseks küsimuseks on ränne muutunud, märkisid kirjaga ühinenud riigijuhid, et on valmis tugevdama või taaskehtestama Euroopa Liidus ajutised piirikontrollid, kommenteeris Politico.

"Meie kohus on ebaseaduslikku rännet tõhusalt heidutada ja selle vastu järjekindlalt võidelda, koordineerides oma tegevust, tugevdades välispiire ning tegeledes kõigi poliitikatega, mis võivad toimida tõmbeteguritena, näiteks väga suure hulga ebaseaduslike sisserändajate seadustamisega," kirjutasid liidrid.

Kirjaga, mis lisaks Hispaaniale oli adresseeritud veel ka Euroopa Komisjoni presidendile, ülemkogu alalisele eesistujale ning Iirimaa peaministrile, ühinesid lisaks Taanile ja Itaaliale veel ka Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küprose, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Hollandi, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Rootsi juhid. Lisaks Iirimaale ja Hispaaniale jäid sellest kõrvale ka Prantsusmaa, Portugal ja Luksemburg.

Valitsusjuhid tegid ettepaneku kutsuda teisipäevaks kokku siseministrite videokohtumine, et leppida kokku edasistes sammudes. Euroopa Liidu praegune eesistujariik Iirimaa teataski, et teisipäeval toimub Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu, kus teemat arutatakse.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas, et on kirja kätte saanud, ning näis selle põhisisuga nõustuvat. Ta kirjutas sotsiaalmeedias: "Me peame sellest juhtumist õppima, et tugevdada Euroopa vastupanuvõimet."

Samuti kaitses ta Euroopa Komisjoni tegevust kriisi ajal: "Komisjon pakkus Hispaaniale toetust juba esimesest hetkest alates."

Euroopa Komisjon teatas ka, et on pidevas kontaktis nii Hispaania kui ka Maroko ametivõimudega ning nimetas Marokot Euroopa Liidu oluliseks ja usaldusväärseks partneriks, märkides, et koostöö rände ja inimsmugeldamise vastases võitluses on viimastel aastatel märkimisväärselt tihenenud. EL töötab praegu selle nimel, et tõsta suhted Marokoga terviklikuks strateegiliseks partnerluseks.

Komisjon lükkas tagasi väited, et Hispaania tuleks Schengeni alast välja arvata, rõhutades, et Ceutast ei ole toimunud edasist rännet Mandri-Hispaaniasse ega mujale Euroopa Liitu.

Maroko kuulub Euroopa Liidu turvaliste päritoluriikide nimekirja, mis tähendab, et Maroko kodanike varjupaigataotlusi ei käsitleta prioriteetsena ning neil on vähe võimalusi saada Ceutas seaduslik staatus.

Sánchez lükkas kriitika tagasi

Madrid on väited, et sisserändajate seadustamise programm põhjustas Ceuta kriisi, tagasi lükanud ja rõhutanud, et ükski ebaseaduslikult Ceutasse sisenenud inimene ei vasta programmi tingimustele.

Üha enam isolatsiooni jääv peaminister Sánchez vastas, et tema Euroopa partnerid reageerivad Marokost Ceuta eksklaavi saabunud rohkem kui 50 000 loata migrandi ootamatule sissetungile isekalt ja õigusvastaselt, märkis Politico.

Laupäeval saadetud kirjas süüdistas Sánchez mitut Euroopa valitsust, kes toetasid Hispaania Schengeni tsoonist kõrvaldamise ettepanekut selles, et need lähtuvad oma tegevuses eelarvamustest, valeuudistest või kitsastest poliitilistest huvidest.

"Praeguses rahvusvahelises olukorras ei saa Euroopa Liit endale lubada sellist isekat, lõhestavat ja õigusvastast reaktsiooni," kirjutas ta.

Sánchez lükkas ka tagasi süüdistused, nagu ei suudaks Hispaania kaitsta Euroopa Liidu välispiire, viidates andmetele, mille kohaselt registreeriti aastatel 2021–2026 Hispaanias poole vähem ebaseaduslikke piiriületusi kui Itaalias, mille valitsusjuht oli nüüd Madridi üks kõige karmimaid kriitikuid, kehtestades Hispaaniast saabuvatele lennu- ja laevareisidele ajutise piirikontrolli.

Hispaania peaminister rõhutas ka, et Ceuta ei kuulu Schengeni alasse ning seal kehtivad niigi oma piiri- ja julgeolekukontrollid.

Samuti meenutas ta, et tegemist ei ole esimese korraga, kui sisserändajaid kasutatakse Euroopa Liidu vastu poliitilise survevahendina, meenutades Valgevene tegevust 2021. aastal, kui Minsk soodustas sisserändajate liikumist Poolasse ja Balti riikidesse eesmärgiga tekitada Euroopa Liidus kaost.

Sáncheze jõulises toonis kiri peegeldab kasvavaid pingeid tema ja mitmete Euroopa liidrite vahel, kes on väljendanud toetust Hispaania ajutisele Schengeni alast kõrvaldamisele, kommenteeris Politico. Sellist sammu pooldavad nii parempoolsed poliitikud nagu Põlissoomlaste erakonda kuuluv Soome siseminister Mari Rantanen, kui ka Taani peaminister Mette Frederiksen, kelle sotsiaaldemokraadid kuuluvad Euroopa Sotsialistide Parteisse, kuid kes on karmistanud rändereegleid oma riigis.

Ka Rootsi peaminister Ulf Kristersson kutsus Hispaania valitsust üles "taastama kontrolli olukorra üle ja täitma oma kohustusi Schengeni koostöös". Tema sõnul on Rootsi valmis võtma lisameetmeid, kui Ceuta kriis peaks mõjutama riigi julgeolekut.

Prantsusmaa parempopulistliku erakonna Rahvuslik Liit juht Marine Le Pen lisas: "2027. aastal lõpetame selle hulluse ja jätame Schengeni vaba liikumise üksnes Euroopa Liidu kodanikele."

Sánchez kirjutas, et siseministrite videokohtumine peaks kinnitama põhimõtet, et Euroopa Liidu välispiiride kaitsmine on kõigi liikmesriikide ühine vastutus, mitte ainult nende riikide ülesanne, kes asuvad liidu välispiiril.

22 riigijuhti märkisid aga oma kirjas, et kohtumisel tuleks arutada võimalust tugevdada Euroopa piirivalveagentuuri Frontexi toetust Hispaaniale – kuigi Madrid ei ole seda ametlikult taotlenud – ning hinnata Euroopa Liidu koostöö tõhusust Marokoga.

EL-i liikmesriikide suursaadikud peavad ministrite kohtumise ettevalmistamiseks esmaspäeval veebikohtumise.

Uudisteagentuuri Reuters andmeil sisenes neljapäeval ja reedel Ceutasse ebaseaduslikult üle 50 000 inimese, peamiselt marokolased, kellest pühapäeva õhtuks oli vähemalt 48 000 tagasi läinud. Piiriületuse käigus hukkus viimastel andmetel vähemalt 72 inimest ning umbes tuhandele on antud arstiabi.