"Viie kuu kokkuvõttes on maksulaekumised olnud 10 protsenti suuremad kui aasta varem ja see ületab nii ka eelarveootuseid kui kui ka rahandusministeeriumi kevadprognoosi ootusi.  Majanduskeskkond on olnud oodatust veidi paremas seisus ja see väljendub ka paremates maksulaekumistes," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht ERR-ile.

See tähendab, et hoolimata keskvalitsuse praegusest suurest eelarvemiinusest ennustatud 4,3-protsendilist riigieelarve puudujääki sellel aastal ei tule, tõdes Täht. 

Ta ei tahtnud siiski täpselt prognoosida, kui suureks kujuneb eelarve puudujääk kogu aasta lõikes. "See on nüüd keeruline küsimus, me oleme koostamas oma suvist majandusprognoosi, seal me kindlasti vaatame üle ka eelarvepositsiooni prognoosi. Aga suundumused näitavad, et kui me kevadel ootasime 4,3-protsendilist puudujääki siis, siis see võib tegelikkuses kujuneda väiksemaks," märkis rahandusministeeriumi juhtivanalüütik.

Ka riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles, et puudujääk tuleb ilmselt väiksem kui prognoositi, kuid kindlasti aasta teisel poolel kulutused suurenevad ning olukord halveneb. "Prognoosid muutuvad ajas ka päris suures ulatuses, sellega peab arvestama," tõdes endine rahandusminister. Seetõttu ei julgenud ta ka ennustada, kas Eesti suudab täita üht Maastrichti kriteeriumitest, et eelarve nominaalne puudujääk peaks aasta lõikes olema alla kolme protsendi SKP-st.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees, kunagine rahandusminister Martin Helme oli eelarvelaekumiste suhtes skeptiline. Tema väitel on aktsiisid ja käibemaks laekunud oluliselt kehvemini, kuid tulumaks paremini.

"Ja sellegi ülelaekumise tegelik põhjus on ju meil inflatsioon, ehk siis numbrid. Need arvud, mis meile laekuvad, on suured, aga tegelik majanduse seis ju läheb kolinal alla," rääkis ta. "Meil on Euroopa kõige suurem tööstustoodangu vähenemine, praktiliselt kõik sektorid langevad. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et aasta lõpuks läheb meie eelarve pilt kehvemaks. Aga see on nüüd varsti juba kaks ja pool aastat võimul olnud Kaja Kallase majanduspoliitika tagajärg. Energiapoliitika sõi ära inimeste säästud ja ajas pankrotti meie ettevõtted, kolmandaks hävitas meie konkurentsivõime eksporditurgudel. Siis nii juhtubki," tõdes opositsiooni suurima jõu, EKRE esimees.

Täht ütles, et teise poolaasta eelarve tasakaalu mõjutab ka plaanitud investeeringute elluviimine - maikuuks oli neist tehtud ainult 17 protsenti. Samas on meil ees suured kaitseotstarbelised ostud ning mitmed muud investeeringud.

Sõerdi kinnitusel pole mingit mõtet raha kokkuhoidmiseks investeeringuid edasi lükata, seda eriti olukorras, kui näiteks teedeehitusse Eesti panebki vähem raha kui varasematel aastatel. Inflatsioon on kõrge ja objektid lähevad aina kallimaks.

Sõerdi sõnul on Eesti probleemiks kujunemas eurorahade kasutuselevõtt: "Me peaksime tunduvalt agressiivsemalt Euroopa Liidu fondidest saadavaid investeeringuid realiseerima, mitte edasi lükkama. Meil on ju taasterahastust kasutatud väga väike osa. Taasterahastu on tähtajaline, siis on ka uus Euroopa Liidu eelarveperiood 2021-2027, õiglase ülemineku fond.  Need tuleb kohe kasutusele võtta."

Prognoositust paremate eelarvelaekumiste taga on kiire palgakasv ning hinnatõus. Eriti on seda tunda kohalike omavalitsuste rahakottides, mille eelarve ülejääk ulatus maikuu lõpus 113 miljoni euroni. Ka kõik sotsiaalkindlustuse sektor oli suures ülejäägis, sest sotsiaalmaksu laekus hästi. Näiteks töötukassa ja tervisekassa ülejääk oli kokku 57 miljonit eurot. 

Keskvalitsuse eelarve on siiski kehvemas seisus. See oli mai lõpus 557 miljoni euro suuruses puudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 162 miljoni võrra suurem. Mais süvenes keskvalitsuse puudujääk aga ainult üheksa miljoni euro võrra tänu suurenenud maksulaekumisele.