Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 2. novembril kell 16.50:

- ISW: Vene väed kaotasid territooriumi teist kuud järjest;

- Ukraina andmeil olid Vene armee viimase ööpäeva kaotused sõja suurimad;

- Ukraina ründas Samaara oblastis asuvat naftatranspordi keskust;

- Venemaa õhuhäirerakendust tabas massiivne küberrünnak;

- Ukraina õhuhäiresüsteemi häkiti ja sealt edastati valeinformatsiooni;

- Zelenski rääkis Ukraina rünnakutest Venemaa rafineerimistehastele;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2500 sõdurit.

Ukraina peastaap: Venemaa tegi Oleškõ relvarahu kattevarjus manöövreid

Venemaa kasutas Oleshkõ humanitaarrelvarahu selleks, et vahetada välja sõdureid, parandada lahingupositsioone, laiendada droonidevastaseid võrke olulistel logistikateedel ning varustada sõdureid laskemoonaga, vahendas väljaanne The Kyiv Independent Ukraina kindralstaabi esmaspäevast teadet.

Avaldus ilmus pärast ajutist relvarahu osaliselt okupeeritud Hersoni oblastis, milles Venemaa ja Ukraina leppisid kokku, et võimaldada elanike evakueerimist Venemaa okupeeritud Oleshkõ linnast.

"Vaikuseperioodi jooksul registreeriti Venemaa väeosade vahetust, positsioonide tugevdamist, droonidevastaste vahendite laiendamist teedel ning logistika suurendamist, eelkõige laskemoona tarnimist," märkis kindralstaap.

Ka Briti meediakanal Sky News teatas, et Vene sõdurid kasutasid relvarahu sõjaliste operatsioonide varjamiseks

ISW: Vene väed kaotasid territooriumi teist kuud järjest

Ukrainas agressioonisõda pidavad Vene relvajõud kaotasid oktoobris rindel territooriumi juba teist kuud järjest, teatas sõjasündmusi jälgiv USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW).

Venemaa väed kannavad jätkuvalt suuri kaotusi isikkoosseisus ning kaotavad samal ajal ka territooriumi, kirjutas ISW pühapäeval, 1. novembril avaldatud ülevaates.

Instituudi kogutud andmete kohaselt võib hinnata, et 2026. aasta oktoobris kindlustasid Vene väed oma positsioone või hõivasid Ukrainas 139,85 ruutkilomeetrit territooriumi, kuid kaotasid samal ajal 167,14 ruutkilomeetrit. Seega oli nende territoriaalne netokaotus 27,29 ruutkilomeetrit ehk keskmiselt 0,88 ruutkilomeetrit päevas.

Vene väed saavutasid edu ainult Sumõ ja Zaporižžja oblastis, kaotades samal ajal territooriumi kõigis teistes rindelõikudes, sealhulgas Donetski oblastis, mis on Venemaa peamine sihtmärk.

Territoriaalse arengu hindamisel kaotasid Vene väed oktoobris maad ka siis, kui arvestada nende sissetunge aladele, mida nad tegelikult oma kontrolli alla ei saanud. Sellistes piirkondades oli Venemaa vägede netokaotus 76,38 ruutkilomeetrit ehk keskmiselt 2,46 ruutkilomeetrit päevas.

Vene väed hõivasid kümme asulat kogupindalaga 5,86 ruutkilomeetrit. Ukraina väed vabastasid aga Vene vägede kontrolli alt või puhastasid Vene sõduritest 11 asulat, mille kogupindala oli 3,24 ruutkilomeetrit.

ISW tõdes ka, et Venemaa praegune värbamissüsteem ei suuda tuua sõjaväkke piisavalt sõdureid, et kaotusi korvata. Need tegurid selgitavad tõenäoliselt Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini otsust rakendada uut taktikat, mis tugineb kaugmaa ballistiliste rakettide ja reaktiivmootoriga droonide rünnakutel, et sundida Ukrainat talve jooksul alistuma, märkis ISW.

Ukraina relvajõudude kindralstaap teatas pühapäeval, et Venemaa lahingukaotused olid 2026. aasta oktoobris suuremad kui ühelgi teisel kuul pärast seda, kui Moskva alustas 2022. aastal täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Kindralstaabi andmetel ulatusid Venemaa hinnangulised kaotused oktoobris 54 400 sõdurini. See on 8170 võrra rohkem kui eelmisel kuul.

Ukraina andmeil olid Vene armee viimase ööpäeva kaotused sõja suurimad

Ukraina relvajõudude andmeil kaotas Venemaa armee viimase ööpäevaga 2500 sõjaväelast, mis on suurim kaotuste hulk ööpäevas sõja algusest saadik.

Sellest teatanud Ukraina relvajõudude peastaabi andmeil registreeriti eelmine rekord 21. oktoobril, kui Ukraina andmeil kaotas Venemaa 2250 sõjaväelast.

Sellele eelnesid 19. detsember 2024, kui Venemaa ööpäeva kaotused ulatusid 2200 inimeseni, 18. oktoober 2026, mil Venemaa kaotas 2100 sõjaväelast; 27. september 2026, mil kaotati 2090 sõjaväelast; ning 28. november 2024, mil kaotused ulatusid 2030 inimeseni.

Seega on kuuest rekordiliste kaotustega päevast kolm sel sügisel

Ukraina ei ole selgitanud, kuidas ta Venemaa kaotuste suurust määrab.

Ukraina ründas Samaara oblastis asuvat naftatranspordi keskust

Ukraina korraldas ööl vastu esmaspäeva ulatusliku droonirünnaku Venemaa Samaara oblastile ja seal paiknevale naftatranspordikeskusele. Tegemist oli viimase 30 päeva jooksul juba viienda rünnakuga Venemaa suurima naftatranspordi sõlmpunkti vastu.

"Ärge avaldage rünnaku tagajärgedest fotosid ega videoid. Ärge olge vaenlase käsilased. Rikkumise eest karistatakse halduskorras," kirjutas oblasti kuberner Vjatšeslav Fedoristšev riiklikus sõnumirakenduses Max.

Good morning sunshines Enjoy your ☕ and let's Go Samara region, Russia ❗ Drones reportedly attacked the Samara Linear Production and Dispatch Station (LPDS) near Prosvet in russia's Samara region. Residents reported explosions and smoke. Regional Governor Vyacheslav Fedorishchev confirmed a drone attack in the region but did not specify the target or report damage. The facility, part of the Transneft pipeline network, is one of Europe's largest oil storage sites, with 71 tanks and a total capacity exceeding 1.6 million cubic meters. It was reportedly targeted several times in October 2026, including attacks on October 2, 7, 10 and 11.

— LX (@LXSummer1) November 2, 2026

Pealtnägijate fotode põhjal, mida analüüsis väljaanne Astra, oli Ukraina ründedrooni sihtmärgiks lineaarne tootmis- ja dispetšerjaam Samara (ЛПДС "Самара"). Pärast rünnakut, mida kinnitas ka Ukraina seirekanal Exilenova+, puhkes objektil ulatuslik tulekahju ning taevasse tõusis must suitsusammas, teatas väljaanne The Moscow Times.

Samaara naftajaam on Venemaa suurim nafta transpordi- ja jaotuskeskus, mis kuulub ettevõttele Transneft. Objekti kasutatakse nafta vastuvõtmiseks, ladustamiseks ja edasitoimetamiseks.

Jaama territoorium hõlmab üle 216 hektari ning selle mahutipargis on 71 mahutit, mille kogumaht ületab 1,6 miljonit kuupmeetrit naftat.

Jaamas saavad kokku neli magistraalnaftajuhet: Almetjevsk–Kuibõšev; Kaltassõ–Kuibõšev; Nižnevartovsk–Kurgan–Kuibõšev; Gurjev–Kuibõšev.

Jaama kaudu suunatakse edasiseks transpordiks naftat Lääne-Siberist, Tatarstanist, Orenburgi piirkonnast ja Kasahstanist.

See on juba viies rünnak Samaara naftajaama vastu ühe kuu jooksul. Varem tabasid seda Ukraina droonirünnakud 2., 7., 10. ja 11. oktoobril. Pärast iga rünnakut puhkes objektil tulekahju.

Venemaa kaitseministeeriumi andmetel tõrjuti möödunud ööl 212 Ukraina drooni. Need registreeriti 16 piirkonna, annekteeritud Krimmi ning Musta ja Aasovi mere kohal.

Droonide allatulistamisest teatati muu hulgas Brjanski, Belgorodi, Kurski, Kaluuga, Tuula, Voroneži, Samaara, Tambovi ja Moskva oblastis.

Venemaa õhuhäirerakendust tabas massiivne küberrünnak

Venemaa eriolukordade ministeerium väitis esmaspäeval, et nende rakendust, mis on mõeldud inimeste hoiatamiseks lähenevate droonirünnakute ja muude ohtude eest, tabas massiivne küberrünnak.

Teadaanne tehti vaid tunde pärast seda, kui Ukraina teatas kahtlusest, et nende õhuhäiresüsteemi on häkitud, kuna rakenduses ilmusid valeteated kiirgusohust.

Küberrünnakud toimusid pärast Ukraina sõja pikima ehk Hersoni oblasti idapiirkonda hõlmanud relvarahu lõppemist. USA esileedi Melania Trumpi vahendatud ja teisipäeva varahommikul alanud haruldane paus lahingutegevuses võimaldas viia läbi humanitaarmissiooni Venemaa okupeeritud Oleškõ linnas.

"Tähelepanu! Venemaa eriolukordade ministeeriumi mobiilirakendus on langenud massiivse küberrünnaku ohvriks, mis võimaldab ründajatel saata avalikkusele valeinfot," postitas Venemaa eriolukordade ministeerium suhtlusvõrgustikus Telegram.

Ministeerium lisas, et meeskonnad tegelevad probleemi lahendamisega.

Ukraina õhuhäiresüsteemi häkiti ja sealt edastati valeinformatsiooni

Ukraina õhujõud teatasid pühapäeval, et kahtlustavad riigi õhuhäiresüsteemi häkkimist. 

"Rakendus Air Alert (Повітряна тривога) on tõenäoliselt langenud vaenuliku sekkumise ohvriks. Jääge rahulikuks ja jälgige uuendusi meie kanalil," teatasid õhujõud oma sõnumis.

Kui uudisteagentuur AFP võttis ühendust õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnatiga, et selgitada välja, kas rakendusse on häkitud, vastas ta: "Jah, on küll."

Väljaande Kyiv Independent kohapealsed ajakirjanikud said oma telefonidesse teavitusi ametlikult toetatud rakendusest Air Alert, mis on loodud digitaalse transformatsiooni ministeeriumi ja turvatehnoloogiaettevõtte Ajax Systems koostöös.

Teadaanne tehti vaid mõni minut pärast Moskva ja Kiievi vahelise relvarahu lõppemist Hersoni idapiirkonnas. Teisipäeval alanud lokaalne relvarahu oli sõja pikim.

"Praegu ei vasta rakenduses edastatav teave ohutasemete kohta tegelikkusele," hoiatas Ukraina valeinformatsiooniga võitlemise keskus oma avalduses.

"Tere! Kogu Ukrainas on algamas tuumahäire! Ärge muretsege, Orešnik (Vene rakett - toim.) on teel," seisis ühes Air Alert rakenduse venekeelses valehoiatuses.

Õhuhäiresireenid kõlasid ka tänavatel üle kogu riigi, sealhulgas Lääne-Ukrainas Taga-Karpaadi oblastis, teatasid kohapealsed ajakirjanikud.

Rakendust kasutatakse kogu Ukrainas, et hoiatada inimesi reaalajas Venemaa õhulöökide ohu eest. Näiteks ballistiliste rakettide rünnaku korral on inimestel varjendi leidmiseks sageli aega vaid minuteid.

Ukraina strateegilise kommunikatsiooni keskus süüdistas häkkimises Venemaad.

Eraldi rakendus, mis on mõeldud spetsiaalselt Ukraina pealinna jaoks, töötab jätkuvalt normaalselt, kinnitasid samal ajal Kiievi linnavõimud.

Mitme oblasti kubernerid hoiatasid samuti, et süsteemi on häkitud.

"Praegu on olukord oblastis rahulik. Teated viitavad küberrünnakule teavitusrakenduse vastu," ütles Ivano-Frankivski oblasti kuberner Svitlana Onõštšuk.

Ametnikud hoiatasid lisaks, et küberrünnak võib hõlmata andmepüügioperatsiooni koos teadetesse lisatud linkidega.

"Küberrünnak rakendusele Air Alert. Ärge klõpsake sõnumis olevale lingile," teatas Vinnõtsja oblasti kuberner Natalja Zabolotna.

Kohaliku aja järgi südaööl teatas Ukraina riiklik hädaabiteenistus, et üleriigiline häiresüsteem töötab taas normaalselt. Kodanikud peaksid jätkama kohalike võimude informatsiooni jälgimist ja kuulama valjuhäälditest edastatavaid signaale.

"Kutsume kodanikke taas üles mitte klõpsama tundmatutest allikatest pärit linkidel ja mitte levitama kontrollimata teavet," teatas hädaabiteenistus.

Zelenski rääkis Ukraina rünnakutest Venemaa rafineerimistehastele

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ei mõista muud kui jõu keelt ja seda me talle ka näitame, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeval intervjuus meediakanalile CNN Türk.

"Ma saan rääkida ainult sellest, mis puudutab meid. Näiteks vaatame sihtmärke, mida me Venemaal ründame. Putin ei mõista ühtegi muud keelt peale meie jõulise vastuse. Putin ei mõista muud kui jõu keelt. Ja me näitame seda talle," rääkis Zelenski.

Ukraina president lisas, et peab rünnakuid Venemaa rafineerimistehastele õiglaseks.

"Kas see on õiglane? Ma usun, et see on täiesti õiglane. Meil on selleks õigus. Kas me võtame sihikule Venemaa diislikütuse? Jah. Aga kas see mõjutab hindu Ühendriikides ja kogu maailmas? Ei," lausus Zelenski.

Eelkõige viitas Ukraina riigipea andmetele, mis näitavad, et Venemaa osa maailma diisliekspordist on praegu umbes 2,2 protsenti ja seetõttu on rünnakute mõju praktiliselt null.

Samal ajal rõhutas Zelenski, et Lähis-Idas toimuval sõjal on energiakandjate hinnale palju suurem mõju.

"Me teame, et Lähis-Ida sõjal on palju suurem mõju. Paljudes maailma riikides, sealhulgas Ukrainas, on energia hind tõsiselt tõusnud. Peamine põhjus selleks on Hormuzi väina sulgemine. Seetõttu, kui USA tahab tõesti hindu langetada, siis peame seal sõja lõpetama ja väina avama," seletas Ukraina president.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2500 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes  1 592 770 (+2500);

- tankid 12 452 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 25 629 (+7);

- suurtükisüsteemid 51 801 (+46);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2251 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1731 (+1);

- lennukid 452 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 3063 (+9);

- operatiivtaktikalised droonid 592 541 (+936);

- tiibraketid 5140 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 169 110 (+371);

- eritehnika  4863 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.