"Ameerika on ju olnud võitjate hulgas nii esimeses kui kateises maailmasõjas. Nendele kahele sõjale põhineb Ameerika ülemvõim maailmas. See läks kohe üle külmaks sõjaks, mille Ameerika ühendriigid ka võitsid. Me peame ka tõdema, et 20. sajandi algusest Ameerika Ühendriigid on võitnud kõik väikesed sõjalised konfliktid või operatsioonid, mis nad on teinud Lõuna- ja Kesk-Ameerikas," lausus Kunnas.

Aga meil on ka silme ees lahkumine Afganistanist, Iraagist, Vietnamist.

"Kahtlemata need ei ole võidetud sõjad. Ja sõdade võitu või kaotust me vaatame selle järgi, kas poliitilised eesmärgid saavutati või mitte. Ja kuigi Korea sõda lõppes viigiga, kui nii öelda, siis Vietnami sõda oli väga selge kaotus. Põhimõtteliselt muutus Vietnam kommunistlikuks. See on esimene nendest suurtest kaotustest. Teine kahtlemata on Afganistan, kus ka meie koos liitlastega võitlesime kokku 20 aastat," ütles Kunnas.

"Kuid me mõistame Talibani režiimi hukka. See mitte ainult ei rõhu omaenda rahvast, vaid ohustab inimesi kõikjal, toetades ja varjates terroriste ning varustades neid, aidates kaasa mõrvadele ja Talibani režiim paneb ka ise mõrvu toime," ütles 20. septembril 2001 USA president George Bush.

"Ka selles sõjas me ei saavutanud mingeid poliitilisi eesmärke. Taliban, nii nagu ta seal enne oli, on jälle võimul. Afganistani kaotus oli selles mõttes halb, et see väga tõsiselt julgustas totalitaarseid riike. Nii Hiinat kui ka Venemaad. Kui (vägede) väjatõmbamist, väga ebaõnnestunut, poleks olnud, siis tõenäoliselt Venemaa võib-olla ei oleks julgenud laiaulatuslikku kallaletungi Ukraina vastu alustada üldse," lausus Kunnas.

Kas Iraaniga on Ühendriigid võidu või kaotuse kursil?

"Praegu on samamoodi näha, et poliitilisi eesmärke ei suudeta saavutada. Siin on olnud ka see probleem, et mis see poliitiline eesmärk üldse on," nentis Kunnas.

Iisraelil on eesmärk selge, Iraan ei tohi omada tuumarelva loomise võimekust.

"Sest Iisrael on lihtsalt nii väike, pool Eesti territooriumit, et paar tuumalööki ja Iisraeli riigiga oleks lõpp. Neil on väga selge eesmärk. Mis on Ameerika Ühendriikide eesmärgid selles sõjas – kui neid ei suuda korralikult formuleerida president Trumpi administratsioon, siis mul on ammugi väga raske seda teha," nentis Kunnas.

Ajal, mil Valge Maja oma ressursse Iraani suunal kulutab, on sisuliselt käimas uus külm sõda ning vastaseks on pragmaatiline Hiina.

"Aga kui me võrdleme praegust külma sõda eelmise külma sõjaga, siis on ju selge, et totalitaarsete riikide juhtriik Hiina on ju majanduslikult palju tugevam, see ei ole võrreldav Nõukogude Liiduga. Sellepärast ka see vastasseis on palju raskem, selle tulemus on palju ettearvamatum," ütles Kunnas.