Oleškõ on väike linn Dnipro jõe vasakul kaldal, Hersoni vastas. Enne sõda elas seal 24 000 inimest, kuid oktoobriks oli neid alles jäänud kõige rohkem 2000. Rinne kulgeb mööda Dnipro jõge, mida Ukraina väed on korduvalt püüdnud ületada.

"Kartes Ukraina uut dessanti, mineerisid venelased praktiliselt kõik linna viivad teed. Nad blokeerisid igasuguse ühenduse linnaga nii Dnipro jõe poolt kui ka maismaad pidi. Selle tagajärjel sattus linn sõna otseses mõttes näljasurma äärele," lausus politoloog Vladimir Fessenko.

Oleškõ katastroofilisest olukorrast hakati Kiievis rääkima juba suvel. Paavst kutsus Moskvat ja Kiievit üles relvarahule, et võimaldada humanitaarabi kohaletoimetamist. Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõustus kohe, kuid Venemaa juht Vladimir Putin eiras üleskutset. Olukord muutus oktoobri keskel, kui Oleškõ humanitaarmissiooni võttis oma eestkoste alla USA esileedi Melania Trump.

"Kõik küsivad, miks Putin nüüd nõustus. Kui talle helistas paavst, siis ta ei nõustunud. Kui seda küsimust arutati ÜRO peaassambleel, ei nõustunud ta samuti. Kaks kuud tehti talle vastavaid ettepanekuid, meedias oli sellest palju juttu, kuid Putin ei reageerinud kuidagi. Ja nüüd järsku reageeris. Põhjus on selles, et algas Putini ja Donald Trumpi vahelise suure mängu uus laine," ütles Fessenko.

Donald Trump loovutas seekord rahutooja loorberid oma abikaasale.

"Ma arvan, et praegu saab ta isegi paremini hakkama kui professionaalid. Ta saavutas relvarahu ja siin on ju mängus lapsed ning inimesed," lausus Trump.

Moskvas isegi mööndi, et sellised humanitaaraktsioonid võivad muutuda regulaarseks.

"Humanitaarsetel eesmärkidel on see täiesti võimalik. Seda enam, et tegemist on Ameerika poole, Ameerika läbirääkijate ja USA presidendi abikaasa Melania Trumpi otsese ning väga positiivse koordineeriva sekkumisega sellesse protsessi. Me hindame neid jõupingutusi kõrgelt ja loomulikult võib sellest saada pretsedent," lausus Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.

"Jah, Melania Trump ja tema algatus mängisid otsustavat rolli, kuid ainult seetõttu, et ta on Donald Trumpi abikaasa. Putin tuli praegu vastu just Donald Trumpile," märkis Fessenko.

Relvarahu jõustus teisipäeva, 27. oktoobri hommikul.

"Kui näeme Oleškõs tulemusi, võib see sillutada teed edasistele sammudele rahuprotsessis ning usaldust suurendavatele meetmetele," lausus Ukraina välisminister Andri Sõbiha.

Esimestena tajusid relvarahu mõju Dnipro jõe teisel kaldal asuva Hersoni elanikud.

"Praegu on vaikne ja rahulik. Seda on ausalt öeldes sõnadega võimatu edasi anda. Kui see nii ka jääks, oleks lihtsalt suurepärane. Tahaks juba elada nagu normaalsed inimesed," ütles Hersonis kohvikut pidav Aleksandra Kossenko.

Olekšõsse viiva tee demineerimine võttis aega kaks päeva. Reedel saabus linna humanitaarabikolonn, mida juhtisid Venemaa inimõiguste volinik Jana Lantratova ja tema Ukraina kolleeg Dmõtro Lubinets.

"Kumbki pool ei rikkunud kordagi relvarahu. Juhin tähelepanu sellele, et see on esimene kord alates 2022. aastast, kui nii suurel rindelõigul kehtestatud relvarahu püsib nii kaua," ütles Lubinets.

Humanitaarmissiooni saatsid ühe Ukraina ja ühe Ameerika telekanali võttegrupid ning umbes poolteist tosinat Venemaa meediaväljaannet. Olles viibinud Oleškõs mitu tundi, jagasid humanitaarmissiooni liikmed linna jääda otsustanud elanikele humanitaarabi. Need, kes soovisid evakueeruda, viidi kaasa – nii Venemaale kui ka Ukraina kontrolli all olevale territooriumile. Melania Trump kirjutas, et linnast õnnestus lahkuda 800 inimesel.

"Nad on pidanud oma nõndanimetatud erioperatsiooni juba neli ja pool aastat. Nad okupeerisid selle koha sõja esimestel minutitel – 24. veebruaril 2022 sisenesid nad Oleškõsse. Selle tulemusena sõitis enamik inimesi Ukrainasse. Mis mõte siis sellel erioperatsioonil on? Mis mõte on seal Venemaa võimu kehtestamisel, kui inimesed lähevad ikkagi Ukrainasse?" rääkis New Geopolitics Research Networki analüütik Mõhhailo Samus.

Moskvas mõisteti selle küsimuse ideoloogilist tähtsust alles nüüd.

"Võimalus lahkuda anti 750 inimesele. Igaks juhuks valmistasime ette just nii palju kohti. Seejärel sõitis väga palju busse tagasi. Loomulikult lahkus inimesi märksa vähem kui 750," ütles Lantratova.

Nii Lantratova kui ka tema Ukraina kolleeg Dmõtro Lubinets teatasid, et sellised humanitaaraktsioonid peaksid muutuma regulaarseks. Selles on aga põhjust tõsiselt kahelda.

"Praegu ei ole sarnaseid plaane. Samuti pole praegu vastavaid algatusi," ütles Peskov.

"Mulle tundub, et praegu on see vähetõenäoline. Putin ei taha sõda peatada. Kuid sellest pretsedendist võib olla kasu tulevaste rahuläbirääkimiste kontekstis," lausus Fessenko.

Ukraina eksperdid on eri meelt selles, millist kasu võib Donald Trump humanitaaroperatsioonist saada.

"Ma arvan, et see sai võimalikuks üksnes seetõttu, et see on selgelt seotud Ameerika Ühendriikide valimiste ning Putini ja Trumpi vaheliste kokkulepetega," märkis Samus.

"Minu hinnangul on selle aktsiooni mõju USA valimistele minimaalne. Ameeriklasi huvitab eelkõige riigisisene olukord, diislikütuse hind ning sisemised majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed probleemid," lausus Fessenko.

Ukraina sõjaväelased teatasid pühapäeval, et venelased kasutasid relvarahu oma vägede ümbergrupeerimiseks. "Ja mis siis?" vastati Moskvas.

"Suure tõenäosusega võib oletada, et ka Ukraina relvajõud kasutasid seda perioodi vastavaks ümbergrupeerumiseks ja nii edasi. Sellistes olukordades on see täiesti tavapärane praktika," ütles Peskov.

Relvarahu lõppes pühapäeva südaööl. Esmaspäeva hommikul ründasid venelased taas Hersoni. Rünnaku alla sattus linna haigla.