Kui suure tõenäosusega läheb enamus mõlemas kojas demokraatide kätte?

Erinevad ennustusmootorid ja ka analüütikud hindavad seda võimalust pigem väga kõrgeks. Kui räägime mõlemast kojast, on see hinnang võib-olla natukene madalam, aga esindajatekoja vaates ulatuvad hinnangud 80–90 protsendi vahele, et see on teostatav. Kas see juhtub ka senatis – seal on 50–60 protsenti tõenäosust, mõningates arvamustes ka natuke kõrgem. Aga tundub, et muutus tuleb.

Aga kas need arvamusküsitlused ei või ka olla kuidagi ekslikud? Kui demokraadid näiteks millegipärast ei tule valima, siis tulemus võib olla ikka see, et vabariiklased säilitavad enamuse.

Ennustused on alati ennustused, lõplik valijakäitumine selgub ikkagi valimispäeval, nii nagu see alati on olnud. Ma ütleks, et põhiline vaatluskoht seisneb selles, mis võidab, kas raha või aktiivsus, sest vabariiklastel on märksa rohkem raha, mida on pandud kampaaniasse – see number ületab juba ühe miljardi dollari piiri. Samal ajal viitavad uuringud jällegi sellele, et demokraatidel on palju suurem motivatsioon minna valimistele välja. Rahulolematus on Trumpi suhtes väga kõrge ja rahulolematus teadupoolest on väga tugev aktiveerimise argument.

Me teame ju, kuidas Donald Trump reageerib sellele, kui ta ei saa Nobeli rahupreemiat, kui ta ei saa kõiki medaleid ja karikaid. Kuidas ta võtab selle vastu, kui ta kaotab?

Temalt on seda küsimust juba küsitud ja minu arust ta ütles tavapäraselt üleolevalt, et I can still veto ehk ma saan jätkuvalt vetostada kõike, mida minu vastu otsustatakse. Ega ta kaotust kindlasti lihtsalt vastu ei võta.

Teine asi, mida tasub jälgida, on see, kas ja kuivõrd palju vabariiklased hakkavad vaidlustama valimistulemusi. Esimene situatsioon on juba kuskil osariigis käimas ja kindlasti tuleb neid veel. Ma usun, et sellist süvariigi lugu ja valimiste legitiimsuse kahtluse alla seadmist võib tulla, aga seda muidugi ainult olukorras, kui ta ei saa endale soosivat tulemust.

Kas demokraadid on valmis selleks, et nad võivad võita? Kas neil on säravaid liidreid näha, kas nad on valmis, et hakkavad torpedeerima kõike, mida vabariiklased teevad? Me võime öelda, et see võib viia Ameerika elu võib-olla segaduse teele, aga teisest küljest me näeme vähemalt mingit muutust.

Demokraadid on olnud sama kaua Ameerika Ühendriikide poliitikas kui vabariiklased, nii et küllap nende seas seda valmisolekut on ja hetkel on kindlasti ka suuremat tahet midagi teha. Samas ei saa jällegi öelda, et meil oleks täna väga tugevalt välja kujunenud ühte liidrit. Hetkel käib demokraatide seas ikkagi kompamisperiood, et aru saada, kellest üldse potentsiaalselt saaks nende järgmine presidendikandidaat ja järgmised valimised on ju ka 2028. Ma usun, et nende vahevalimiste tulemused hakkavad päris palju näitama ka seda, millised jõujooned demokraatide seas kujunevad.

Kuidas on see võimalik, et sellises riigis nagu Ameerika, kus elab nii palju inimesi, kus valitseb demokraatia, kui on põhimõtteliselt võimalik ennast mistahes positsioonile välja võidelda, ei leita ühist säravat kandidaati?

Oluline märksõna on vist huvid. Huvid eksisteerivad nii erakondade vaheliselt kui ka erakondade sees ja küllap on ka demokraatide sees päris palju neid, kes tahavad ise selleks number üheks saada. Seetõttu käib kompamine. Kamala Harrise kohta on ka öeldud, et potentsiaalselt ta võiks uuesti proovida. Aga demokraatide sees on teatud seltskondade seas arvestatav tugev meelsus, kes peale seda, kui ta ühe korra juba põrus, ei usu temasse enam. Selle pinnalt ei saaks eeldada, et ta uuesti läheb, kuigi jutud tema suunal käivad.

Mis siis lõppude lõpuks on see, mis valijatele, ka vabariiklastest valijatele, Donald Trumpi puhul kõige rohkem pettumust on valmistanud? Meie siin kujutame ette, et Hormuzi kriis, võib-olla me mõtleme ka Ukraina peale, aga mis see on, mis ameeriklased on nüüd pettuma pannud?

Kõige suuremad murekohad on hoopis siseriiklikud, aga need siseriiklikud murekohad tulenevad paljuski nendest samadest teemadest. Inflatsioon on üks peamisi murekohti. Inflatsiooni teemal ma vaatasin ühte värsket uuringut – pea 75 protsenti inimestest ütleb, et nad on väga rahulolematud, kuidas Trump on seda teemat käsitlenud.

Samamoodi on immigratsioon, mille osas ta on teinud ikkagi äkilisi otsuseid, mis on mõjutanud teatud valijagruppe. Selle valguses tuleb kindlasti jälgida Ladina-Ameerika taustaga ja latiinode valimisringkondi. Seal on teine väga suur rahulolematuse aspekt ja kindlasti Iraani sõda ja sellega seonduvalt kõik, mis on energeetikas, on väga tugeva kriitika all. See võib olla ka üks põhjustest, miks – kui siin vahepeal räägiti, et võib-olla ta võtab jälle mõne aktiivsema sammu Iraani suunal enne valimisi –, siis mina sellesse ei usu. Aga samas alati võib tulla üllatusi. Lihtsalt vaadates rahulolematust sellel suunal, on lihtsalt väga ebatõenäoline, et nad teeksid midagi nüüd vahetult enne seda, kui inimesed valima lähevad.

Donald Trumpil on teine valitsemisaeg ja põhimõtteliselt president ei pea enam üldse millegi pärast põdema. Ta võib teha, mida tahes, sest ta ei pea mõtlema, et mind ei valita järgmine kord enam. Kas see, kui ta kaotab, on üldse sisuline probleem talle?

Vaadates seda, milline on tema käekiri olnud seni, ei saa me ju kindlad olla, et ta ise arvab, et see on tema viimane valitsemisaeg. Ma ütlen seda küll pooleldi irooniaga, aga see veendumus, et ta suudab veel suuri tegusid ära teha ja Nobelit püüab ka, siis selle kõige valguses... Ma usun, et tema võib-olla siiski näeb, et on, mida kaotada, nii et ega ta seda võitlust kindlasti kergeks ei pea.

Isegi kui nüüd peaks minema nii, et senatis või esindajatekojas läheb enamus demokraatide poolele üle, siis ega demokraatidel ei saa lihtne olema. Isegi kui sul on väike enamus, siis näiteks senatis peaks neil olema vähemalt nii palju rohkem hääli, et üleüldse näiteks obstruktsioone lõpetada. Neil vaja vähemalt 60 kohta.

Kui me praegu vaatame neid valimistulemusi, siis räägitakse, et neil on enamuse saavutamiseks vaja ainult viis-kuus häält, kuid see viis-kuus häält või kohta tegelikkuses ei muuda suurt mängu demokraatide jaoks. Nii et pigem juhtub see, et Trump ajab jätkuvalt oma senist käekirja edasi. Seal toimub veel suurem ummikseis ja kaevikusõda, aga tulemusi tegelikult ei saavutata, mis omakorda ilmselt viib selleni, et Ameerika rahvas on veel rahulolematum, kui nad juba täna on.

Kuidas võiks Donald Trump, kui ta kaotab, selle välja elada muu maailma peal? Me teame, et tal see komme on.

Ta on siin teinud erinevaid katsetusi Ukraina suunal, seda me oleme näinud. See on kindlasti üks koht, kus ta saab seda suunda jätkata. Teine, millega ta siin on natuke ähvardanud, kus ta on erinevate autokraatsete riikidega hakanud suuremaks sõbraks, kui demokraatlik maailm arvab, et see mõistlik on või see üldse olema peaks – see on kindlasti teine suund.

Seda Iraani ka ei saa kuidagi jätta tähelepanuta, sest energeetika on üks tema strateegilisi sihte. Kui vaadata ka näiteks tema aasta tagasi allkirjastatud otsust, millega ta käivitas suure tehisintellekti arenduse programmi, siis selle üks nurgakividest lisaks tehnoloogilisele domineerimisele oli ka energeetika kindlustamine ja varustamine.

Kus me võiksime oodata nüüd sellelt etenduselt kõige suuremaid üllatusi?

Jälgida tuleks teatud osariike: Alaska, Ohio, Texas, Iowa, Michigan, Maine. Öeldakse, et need on kuus põhilist osariiki, kus täna numbrid näitavad, et suure tõenäosusega demokraadid suudavad mingisuguse murrangu tuua. Need saavad kaalukeeleks, aga kindlasti tasub vaadata ka suurlinnade või äärelinnade valijaid, kes on tavaliselt oma käitumises ootamatud. Kas ja kuivõrd aktiivselt nad üldse välja tulevad? Neid puudutab ka inflatsioon kõige tugevamalt ja maapiirkondi täpselt samamoodi. Seal võib tulla aktiivsuse üllatusi – just nimelt, et kummalt poolelt see aktiivsus tõuseb.

Demokraatide võit Texases... Ta kindlasti kuidagi kommenteerib seda, ta kuidagi midagi ütleb Texase inimestele selle kohta.

Kui see peaks juhtuma, siis see on küll üks osariik, kus ma ennustaks, et valimistulemused seatakse ikkagi kahtluse alla. Küllap siis kellegi pikad näpud tegid seal pattu.

Kui tuleb kaotus, siis kas võiks oodata ka mingisugust Kapitooliumi mässu sarnast asja?

Tahaks loota, et ei. Ma ei ole seni väga sellist analüüsi analüütikutelt Ameerikas näinud, et seda tõenäoliseks peetakse. Aga Trump on mind üllatanud varem ka. Selle kordumisse ma pigem täna ei usuks.

On öeldud ka seda, et kardetakse, et ta hakkab ka NATO-t nõrgestama.

NATO on kindlasti üks kriitilisi teemasid, mida tuleb jälgida. Kui ta ikkagi hingepõhjani solvub, siis Ukraina, NATO ja liberaaldemokraatlikud põhimõtted on needki, mis kindlasti hakkavad pihta saama.

Kui nüüd valimistulemused on sellised, et võidavad mõlemas kojas vabariiklased. Kas me vaatame ülejäänud maailmaga sellise pilguga, et valimisi võltsiti?

Ma ei usu, et me vaatame, sest mingid protsessid seal riigis siiski jätkuvalt toimivad ja ma arvan, et samasuguse kahtlase teooriaga kaasaminek ei tee demokraatiale mitte kuidagi head.

Küll aga me näeme siis kindlasti väga enesekindlat Trumpi, kes taob rusikaga rinnale ja ütleb, et kõik, mis ta seni on teinud, on olnud õige ja seda tuleb samamoodi jätkata. Tal on aga jätkuvalt probleem, sest tema reiting täna on viimastel uuringutel -20, -30 ehk see delta on miinuses. Kui poliitikutel läheb populaarsusreiting miinuspoolele üle, siis reeglina sealt tagasi tulla on ikkagi väga keeruline. Vabariiklased olenemata Trumpist ju sooviksid ikkagi järgmist presidenti ka enda parteist saada, nii et võib juhtuda hoopis see, et vabariiklaste sees tekib probleem lõpuks.