Viimased aastad on olnud kultuurisektorile keerulised ning sellele viidates on Eesti Pärimusmuusika Keskus pidanud töötajate mahtu poole võrra vähendama. Keskus on tõstnud ka piletite hindu, laagrite ja kursuste osalustasusid, ruumide ja tehnika rendihindu.

Sellegipoolest jäädi hinnatõusu ja inflatsiooni tõttu 2022. aastal 190 000 euro suurusesse kahjumisse. Ka sel aastal ennustatakse sarnast tulemust. Varem kogutud reservidest järgmisel aastal enam miinuse katmiseks ei piisa.

Et MTÜ saaks tegevust jätkata, on pöördutud nii kultuuriministeeriumi kui ka haridus- ja teadusministeeriumi poole lisarahastuse saamiseks järgmisel aastal. Esimeselt küsitakse lisatoetust 150 000 eurot ja teiselt ligi 30 600 eurot.

Kultuuriministeeriumilt küsitud toetus läheks püsikulude katteks, kõige rohkem on vaja raha Pärimusmuusika Aida halduse ja tööjõukulude katteks.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa selgitas, et kui lisarahastust ei leita, otsustavad edasise tegevusplaani MTÜ nõukogu ja liikmed. "Meil on sisuliselt iga tegevussuuna peale tööl üks inimene – millise valdkonna me tegevuseta jätame?"

"Viljandi pärimusmuusika festival jääb püsima, kuna see on Eesti Pärimusmuusika Keskuse tegevustest kõige suuremahulisem, tuntum ja edukam," kinnitas Noormaa. "Hätta jäävad aga Viljandi Pärimusmuusika Aida haldamine ja keskuse teised tegevussuunad, nagu haridusvaldkond, aastaringsed kontserdid, väljaanded, konkursid jms."

Noormaa sõnul on seni suudetud korralduskulusid piletihinna tõusuga kompenseerida, nüüd on külastajate jaoks hinnalagi aga kätte jõudnud. 

"Kõige rohkem on osalejate hulk vähenenud koolitustel osalejate hulgas. Oleme saanud tagasisidet, et õpetajatele mõeldud koolitusteks napib raha õpetajatel ja koolikontsertide tellimiseks on ka koolidel vahendeid vähe," sõnas Noormaa.

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Hannus Luure tõdes, et enne, kui riigieelarve läbirääkimised peetud saavad, ei ole võimalik öelda, kas toetust suurendatakse.

Viimasel kolmel aastal on kultuuriministeeriumi toetus pärimusmuusika keskusele püsinud sama suur – 378 000 eurot. Haridus- ja teadusministeerium pole neid toetanud alates 2019. aastast.

Kui 2019. aastal moodustas riigieelarvest tulev toetus aastal Eesti Pärimusmuusika Keskuse eelarvest 27 protsenti, siis 2022. aastal oli see 22,5 protsenti. Kui keskus saaks küsitud summad mõlemalt ministeeriumilt, moodustaks see kokku 32 protsenti keskuse 2024. aasta eelarvest.

Keskus on Viljandis Pärimusmuusika Aidas tegutsenud alates 2008. aastast. Korraldatud on üle 100 pärimusmuusikaga seotud sündmuse, kus osaleb kuni 70 000 inimest aastas. Suurim neist on sel aastal juba 30. korda toimuv Viljandi pärimusmuusika festival, mis toob Viljandisse üle 20 000 külastaja.