Eelmise aasta kevadel otsustas Kaja Kallase esimene valitsus lõpetada pika vaidluse keskkonna- ja muinsuskaitse valdkondade vahel. Natura erandit lubades leppis valitsus sellega, et Jägala jõel võib lõheliste elu ka edaspidi rikkuda, sest Linnamäe paisu ja elektrijaama säilimine on tähtsamad.

Samas teadis valitsus, et Natura erandi saab teha ainult siis, kui tekitatud kahju kompenseeritakse. Toonane keskkonnaminister Erki Savisaar oli lugenud ka keskkonnaameti analüüsi.

"Täielikku leevendust ei ole võimalik teha. Seda on analüüsitud ja seda Natura hindamine ka näitas. Osaliselt on võimalik kompenseerida," rääkis Savisaar ning märkis, et kaitsealasid võiks laiendada nii Pirita, Vasalemma kui Purtse jõel. Ta lisas, et Purtse jõge peaks enne tublisti puhastama.

Ometi nõustus valitsus vee paisutamiseks vajaliku loa andmisega ning jättis asja tehnilise poole keskkonnaameti korraldada.

Neli kohtuvaidlust ja kiri Brüsselist

Kuid amet pole siiani veeluba andnud. Maastikul see silma ei paista, sest keskkonnaamet pikendas taas senist luba – seekord kuni järgmise aasta lõpuni. Ameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius ütles, et eri astmetes ja eri osapoolte vahel käib paisu asjus neli kohtuvaidlust.

Vaieldakse nii senise loa pikendamise pärast kui valitsuse mulluse otsuse üle. Nõus ei olda ka kaitsekorralduskavaga, mis ütleb, et lõheliste elujärge tuleb parandada, ega kultuuriministri käskkirjaga, mis koos elektrijaamaga paisjärve kaitse alla võttis. Vaidlevad nii elektrijaama omanik kui ka kalakaitsjad.

"Ja kõige selle juures, et mitte kuhugi mõttetult tormata, ootame me ära õigusselguse ja selle alusel oleme me ka tegelikult seda olemasolevat luba pikendanud," rääkis Kosenkranius. "Ega me praegusel hetkel rohkem sellega ei tegele. Vaatame otsa, mis kohtust tuleb."

Linnamäe paisu ümber kaikuvat müra on märgatud ka Brüsselis. Tänavu aprillis saabus Eestisse kiri komisjoni looduskaitse üksusest, kus tuletati meelde, et ilma Linnamäe paisuta võiks iga aasta maailma tulla üle 10 000 lõhelise rohkem.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela tuletas meelde, et Euroopa Liitu astudes pakkus Eesti ise, et Jägala jõgi Natura alade nimekirja arvataks.

"Komisjoni seisukoht on, et kui me oleme kokku leppinud, et mingi ala on kaitse all ja seal on kaitsealused liigid, siis need vajavad kaitset. Ja kuidas see on tagatud, on see, mille üle arutelu käib," rääkis Loonela.

Komisjon toetub meie keskkonnaametile

Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu samale asjale, mida valitsus teadis juba aasta aega tagasi.  "Miks leiab valitsus, et alal kaitstavatele elupaikadele ja liikidele tekitatud kahju on võimalik hüvitada, vaatamata sellele, et [keskkonnaameti antud] hinnangu kohaselt ei ole täielik hüvitamine võimalik?" uuris komisjon.

Kuna Natura erandit soovis kultuuriministeerium, tuleb neil nüüd ka Euroopa Komisjoniga maid jagada. Ministeeriumi muinsuskaitsenõunik Reesi Sild tõdes, et keskkonnaküsimustes otsitakse siiski abi keskkonnaametilt.

Kuid keskkonnaamet jääb suuresti oma aastatagustele sõnadele kindlaks. Erik Kosenkranius märkis, et tarvilik kompensatsioonipakett ei tuleks kokku ilma, et Narva jõe kuivad kärestikud vett täis lastaks. Ainult sinna mahuks piisavalt lõhelisi kudema. See nõuaks aga kokkulepet ja koostööd Vene Föderatsiooniga.

"Tänast geopoliitilist olukorda teades, see on üks väga keeruline komponent," sõnas Kosenkranius. "Me muidugi vaatame veel nendele meetmetele otsa, aga kui seda Narva jõe lahendust ei realiseerita, siis kõik need muud asjad seal juures ei ole piisavad."

Kultuuriministeerium: pais on vanem kui Natura ala

Siiski ei jäänud kultuuriministeerium komisjonile vastust võlgu. Esiteks teatas ministeerium, et keskkonnaameti tehtud Natura eelhindamine oli tööversioon, milles toodud põhjused pole valitsusele siduvad. Teiseks märgiti vastuses, et Jägala jõgi paisutati üles juba sada aastat tagasi, kuid Natura ala tekkis sinna alles siis, kui me Euroopa Liiduga liitusime.

"Meie seisukoht ongi see, et me peaksime võtma selleks stardipunktiks hetke, mil Natura ala moodustati. Ja sellel hetkel ka Linnamäe pais juba toimis seal peal," sõnas Sild.

Uues kirjas leidis Euroopa Komisjon, et meie valitsuse tõlgendus ei ole õige. Kuna vaidlus käib uue veeloa andmise üle, siis ei saa riik lähtuda sellest, mida jõkke varem on ehitatud. Vastupidi, komisjoni hinnangul peaks Eesti tegutsema selle nimel, et varem rikutud looduskeskkond taastataks.

Kuna komisjon viitas ka varasematele kohtulahenditele, ütleb Reesi Sild, et neid tuleks enne uue vastuse koostamist analüüsida. "Eks me oma majast kindlasti proovime need vastused leida ja kui ei leia, siis püüame veel ka väljastpoolt küsida," sõnas Sild.

Keskkonnaamet tõlgendab direktiivi sarnaselt komisjonile nii, et praegu peaks lähtuma kaitsekorralduskavas toodud eesmärgist olukorda parandada.

"Vaatamata sellele, kas seal enne oli pais või ei olnud pais, kui me nüüd hakkame uut luba välja andma, siis me vaatame seda eesmärgi mõttes ja kui seal eeldatakse kalade läbipääsu, siis läbipääs tuleks üldjuhul tekitada," sõnas Kosenkranius.

Komisjon on Natura alasid ka kohtus kaitsnud

Euroopa Komisjon pakkus meie keskkonnaametile viidates välja ka võimaluse kaitsealuseid ehitisi säilitada nii, et kaladki ujuma mahuks.

Reesi Sild aga paisu allalaskmist ei toeta. "Linnamäe pais on suurim ja silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis, mis on säilinud oma algses funktsioonis - vett paisutades - ja see ongi tema väärtus," sõnas Sild.

Mis saab edasi, ei hakanud ta ennustama. Kultuuriministeeriumile teadaolevalt ei vaja Eesti Natura erandi tegemiseks Euroopa Komisjoni luba. Samas teeb komisjon reeglite täitmise üle järelevalvet. Vivian Loonela ütles, et komisjoni sammud sõltuvad suuresti riigi tegevusest.

"Me teame riike, kes on Natura aladel toimetanud nõnda, et komisjon on algatanud rikkumismenetluse ja kaevanud riigi kohtusse," sõnas Loonela. "Praegu oleme faasis, kus on alles infovahetus. Eesti selgitab komisjonile oma seisukohti, komisjon hindab neid ja küsib edasi ja selle pealt hindab, mida edasi teha."