Järve rääkis ERR-ile, et ligi 90 protsenti jalakatest on nakatanud USA-st pärit puuhaigusega jalakasurm, mis sõna otseses mõttes suretabki puud välja.

"See kahetsusväärne haigusetekitaja on jõudnud ka nüüd Tallinnasse ja Kadrioru parki. Tegemist on Ameerika alavormiga, mis on oma olemuselt hästi agressiivne," ütles Järve.

"Kui me oleme olnud enne teadmises, et bakteriaalsete viiruste peiteaeg on viis kuni seitse aastat ja puud võitlevad oma ressurssidega tema vastu, siis viimase kolme aasta tendents, et meie suved on läinud hästi soojaks hästi pikaks, on võimendanud selle viiruse agressiivsust. Selle viiruse jaoks on kõige ideaalsem temperatuur üle 25 kraadi, mis tähendab, et peiteaeg on muutunud väga lühikeseks," rääkis Järve.

Järve sõnul on järgmise viie aasta perspektiivis enamik jalakaid ja künnapuid Tallinna linnapildist läinud.

"Ka linnaruum näitab väga ilmekalt seda, et täiesti ootamatult ajavad puud peale jaanipäeva oma lehed maha ja siis on järjekordne tõdemus, et see või teine puu enam uut hooaega vastu ei võta," lausus ta.

"Mis on alternatiiv? Alternatiiviks täna pakuvad meie head Soome kolleegid, et kuna jalakas on ääretult hea paljunemisvõimega ja algkasvu faas on hästi kiire, siis selle aja jooksul tekivad ju uued põlvkonnad jalakaid ja künnapuid, mis annab suure lootuse, et nende seas on võimalik leida ka resistentseid. Siis me saame neid resistentseid hakata paljundama ja siis me saame ajaliselt kuskil 20 või 25 aasta pärast jälle arvestatavad mahud," rääkis Järve.

Samas on resistentsuse juures Järve sõnul oht, et uue bakteriaalse haiguse tekkides on nende resistentsusega liikide pihtasaamine uue haigusega seda tõenäolisem.

Kliimamuutus toob linnaruumi uued puud

Järve sõnul hakkavad tulevikus linnaruumi ilmuma järjest enam pöök, raudkask ja Pennsilvaania vaher, mida võib leida Kadrioru pargi Jaapani aiast.

"Me peame end valmis seadma selleks, et meie avalikku ruumi hakkavad lähitulevikus ilmestama hoopis teised liigid," sõnas Järve.

Järve rääkis, et vastavalt haiguse progresseerumisele puudes tegeleb park ka nende eemaldamisega ning massilist puude mahavõtmist korraga ei tule.

Kadrioru pargi ilmet Järve sõnul jalakate kadumine oluliselt ei muuda.

"Pargi üldkontseptsioonis ei ole õnneks jalakas kompositsiooniliselt valdav. Valdavaks pargipuuks on hobukastanid ja pärnad. Jalakas on pigem rühmapuu, mis on valdavalt klindi all ja peal," rääkis ta.

Järve ei teadnud veel, millise puuliigiga kaduvaid jalakaid asendada. "Ma ei ole päris kindel, kas me lähme nüüd pärna peale või kui me tahame suurt mahtu tulevikus saada, siis võib-olla tõesti ongi valikuks pöök," sõnas Järve.

Ta märkis, et enne talve pargist ühtegi jalakat maha veel ei võeta.

Sel laupäeval tähistab Kadrioru park oma 305. sünnipäeva.

Teadlane: värskelt nakatunud puu tuleb maha võtta kahe nädala jooksul

Eesti maaülikooli lektor, metsa patoloog Liina Jürisoo ütles aga, et tema jalakasurma Kadrioru pargis ei tuvastanud.

"Tegelikult me peaksime seda väidet kontrollima. Eelmisel aastal ma vaatasin Kadrioru kõik jalakad ja künnapuud üle ja ma seal tõepoolest kollet ei leidnud," ütles Jürisoo.

Samuti väidab Jürisoo, et jalakas ja künnapuu ei pruugi järgmise 15 aasta jooksul Eestist kuhugi kaduda.

"Tegelikult olen ma terve Eesti läbi seiranud, kaasa arvatud ka metsakeskkonnas, ja tegelikult on meil jalakaid ja künnapuid siiski täiesti piisavalt. Nii kriitiline veel olukord ei ole nagu näiteks Rootsis, kus need mõlemad liigid on võetud lausa kaitse alla," lausus ta.

"Aga küllaltki suur on tõenäosus, et enamus nendest puudest ikkagi saab selle haigusega pihta," ütles ta.

Jürisoo sõnul tuleks värskelt nakatunud puud võtta maha kahe nädala jooksul. Jürisoo on jalakasurma põhjalikult uurinud oma doktoritöös. Tema sõnul on Eestis jalakasurmal paar peamist kollet. Aga Tallinna jämedaimat jalakat võib ohustada hoopis jalakapässik.

"Üks on nendest Tihemetsa ja Viljandi kant ja teine on Tallinn. Põhimõtteliselt ma leidsin kõikides maakondades jalakasurma koldeid nii linnas kui ka metsas," lausus Jürisoo.