Konjunktuuriinstituut: eksperdid ootavad aasta lõpus majanduse paranemist
Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide juuni hinnangu järgi on Eesti majanduse seis halb, aasta lõpus aga oodatakse olukorra paranemist.
"Tuleb olla kannatlik, ikkagi kuue kuu möödudes nähakse, et teatud muudatused hakkavad toimuma. Praegu negatiivsed protsessid aeglustuvad, näeme majanduses teatud paranemise märke," ütles konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.
Majanduskliimaindeks langes märtsiga võrreldes ligi üheksa punkti ja on nüüd −19,4. Suurte protsesside tulemusena maailmapoliitikas elame läbi keerulist aega, sõnas Raudsepp.
Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks oli juunis 78,7 punkti, mis on oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest ja madalam viimase kolme kuu näitudest.
"Kriisid on erinevad, kindlasti sellest väljumine saab olema ka teistsugune. Oleme küll aeglustuva, kuid kõrge inflatsioonitempo tingimustes," ütles Raudsepp. Kuue kuu pärast ootavad olukorra paranemist 38 protsenti ekspertidest, olukord võib olla halvem 15 protsendi arvates.
Eesti majanduse suurimateks probleemideks peavad eksperdid vähest nõudlust nii sise- kui ka välisturul ning oskustööjõu puudust, minda nähti ka varem probleemina. Esile on tulnud rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus.
"Me oleme siiski küllaltki madala lisandväärtuse tootja maa Euroopas, umbes viimase kümne eesotsas. Uus situatsioon viimastel aegadel on niisugune, et energia, logistika, pikenenud tarneahelad, kõrge inflatsioonitempo, aga ka sellest tulenev palgaootus – need kõik mõjutavad suuremat pilti," rääkis Raudsepp.
Ekspertide ootused nii investeeringute kui ka eratarbimise olukorrale järgmisel kuuel kuul on üsna optimistlikud ning võrreldes märtsiga mitmekordistunud. Väliskaubanduse väljavaated on mõnevõrra paranenud ja täna oodatakse ekspordimahu ja ka impordi kasvu.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul ei ole keerulised ajad maailmas Eesti majandusele kergesti mõjunud ning riik pakub mitmesuguseid toetusi, et raskustest välja tulla.
"Tuleviku majandus on tark ja innovaatiline ning kui ettevõtjad suudavad praegu teha õiged otsused, on tulevik majanduskasvu mõttes helge. Eriti hea meel on näha ka, et ettevõtjate usaldus riigi majanduspoliitika suhtes on varasemaga võrreldes kasvanud," sõnas Riisalo.
Enim kannatab tarbija
Enim kannatab praeguses majandusolukorras tarbija. Konjunktuuriinstituudi juunikuu ostukorv oli 30 aasta kalleim, suurenedes aastaga 22,5 protsenti. Instituudi andmeil kulutas neljaliikmeline pere nädalas toidule 117,28 eurot. Enim kallinesid puu- ja juurviljad.
"Selgelt on klient praegu hinnatundlikum. Ta teeb oma oste planeeritumalt, poodi tulles juba selge ostunimekirjaga. Vähem on impulssoste. Loomulikult ostetakse rohkem kollaste hinnasiltidega ja kampaaniatooteid," ütles Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe "Aktuaalsele kaamerale".
"Loomulikult tuleb siin sektoriga suhelda ja vaadata, mis kitsaskohad on, millest see tingitud on nii kaubanduse poole pealt kui ka tootmise poole pealt. Ja vaadata, kas siin on kuidagi võimalik optimaalne lahendus leida," sõnas Riisalo.
Seega on toidupoodides hinnalangusi.
"Ma julgen täna väita seda, et me sügisel näeme ka mitmes tootegrupis reaalselt ka hindu allapoole tulemas. Praktilised näited lähipäevadel – ilmselt kõige ostetum toode, kilepiim, meie poes hakkab maksma 59 senti, täna on 74 senti. Piimatooted on selges languses, õlikategooria hinnad on langemas, punane kala hakkab langema, teraviljatooted on langemas," loetles Padumäe.
See ei tähenda samas, et mõnes segmendis ei võiks hinnad edasi tõusta.
"Paljud toiduainetööstuse esindajad ütlevad, et nemad pole oma kulusid saanud veel hinnalipikule kirjutada. See on möödapääsmatu, vastasel juhul nad ei saa tegutseda. /.../ Meid ootavad ees siiski maksutõusud, nii et ka see suurendab toiduainete korvi maksumust," rääkis Raudsepp.
Toimetaja: Barbara Oja, Grete Teearu, Merili Nael