Tootja hinnangul Aafrika seakatk liha kättesaadavust ega hinda ei mõjuta
Maaülikooli teadlased proovivad välja selgitada, kuidas jõudis Aafrika seakatk 9000 loomaga Rakvere Farmide Lutsu seafarmi. Sigala omanik HKScan loodab nii pea kui võimalik seapidamisega jätkata ning ütleb, et sealiha kättesaadavust või hindu katk ei mõjuta.
Rakvere Farmide Lutsu seafarm asub 60 elanikuga Lutsu külas. Kohalike sõnul katku farmi jõudmine neid otseselt ei puuduta, kuna külaelanikke seal ei tööta.
Neil päevil on Lutsu farmi juures ametnikud, aga ka maaülikooli teadlased, et välja selgitada, kuidas katk ikkagi farmi sai. See vastus peaks tulema paari päeva jooksul.
Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) kinnitab, et farmis oli kinni peetud kõikidest bioohutusnõuetest. "Viimane kontroll on meil farmi tehtud märtsis ja siis vastas kõik nõuetele," sõnas PTA lõuna regiooni juhataja Inge Saavo.
Ta lisas, et viimasel ajal on taas tõusuteel metssigade Aafrika seakatku haigestumine, mis ühe piirkonnana levib just Kagu-Eestis.
"Metsades on seakatku juhtumite arv viimasel ajal tõusnud. Põlvamaal on sellel aastal diagnoositud Aafrika seakatku 18 juhul ja viimane teavitus on 25. juulist, kui Ahja alevikus hukati üks metssiga ja need on olnud viiruspositiivsed," rääkis Saavo.
Saavo lisas, et ümberkaudsete sigalate omanike seisukohalt on nüüd võtmetähtsusega bioohutusnõuete piinlik jälgimine.
Kokku on Lutsu seafarmis suurusjärgus 250 tonni eluskaalus sigu, kelle hukkamiseks ja äraveoks tegi neljapäeval AS Vireen kohapeal eeltöid.
"Sigalat me ei lõhu, sead kõnnivad oma jala peal autokasti, kus nad CO2-ga eutaneeritakse. Edasi toimub siin territooriumil ümberlaadimine, mis läheb juba tehasesse, kus nad otseselt lähevad liini peale," selgitas Vireeni juhataja Tarmo Terav.
Ta lisas, et lõpptulemusena jääb hukatud sigadest järele kondijahu ja rasv.
"Kõigepealt nad keedetakse, tekib sültjas mass, kust pressitakse välja jahu ja rasv. Jahu läheb tehase energia tootmiseks ja rasv läheb vabariigist välja Tsehhi vabariiki, kus sellest valmistatakse diislikütuse biolisand," rääkis Terav.
Tema sõnul loodetakse töödega valmis jõuda tuleva nädala kolmapäeval.
Kokku töötab Lutsu seafarmis üheksa inimest, kes tööst ilma jäämist siiski kartma ei peam kuna HKScan, kelle farmides on kokku peaaegu 100 000 siga, plaanib Lutsu farmis seapidamisega jätkata.
"Meil on kavas esimesel võimalusel see farm uuesti sigadega täita. Me oleme Eesti kõige suurem seakasvataja Rakvere Farmidega ja meil on oma põrsatootmine ja seega me suudame ise tagada põrsastega farmi täitmise," rääkis HKScani Baltikumi tegevjuht Markus Kirsberg.
Ta lisas, et antud juhtum ei mõjuta ei sealiha kättesaadavust ega ka hinda.
"Tootmises võib meil tekkida pingelisemaid hetki, aga me saame lubada, et see ei mõjuta olulisel määral kättesaadavust. See sündmus iseenesest ei mõjuta ka hindasid. Hinnad siiski kujunevad maailmaturu hindade vastu ja konkurentide tegevuse vastu," ütles Kirsberg.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"