Raadamine on metsa täielik maharaiumine selleks, et maa saaks kasutusele võtta mõnel muul eesmärgil, näiteks hoonete rajamiseks, raudtee või sõidutee ehitamiseks.

Kliimaministeeriumi asekantsler Marku Lamp lausus, et metsade maharaiumine asula või tee rajamiseks takistab otseselt looduskaitse ja kliimaeesmärkide täitmist, sest metsamaa pindala väheneb ning seetõttu ei seo mets enam ka niivõrd palju süsinikku.

Ta ütles, et raadamist on vaja kompenseerida ka seetõttu, et metsa maharaiumisega vähenevad ka metsaelustikule sobivad elupaigad ning metsandusest saadav ettevõtlus- ja maksutulu.

Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik suhtub riigi maksuplaani positiivselt. Ta lausus aga, et raadamisest saadav maksutulu peaks minema ümberkaudsetele maa- ja metsaomanikele, sest nende metsadesse võivad nüüd kolida loomad ja linnud, kelle eest peab hoolitsema ning kelle tõttu võib riik kehtestada omanikule ka täiendavad piirangud.

"Me ei taha ju, et liikide arvukus väheneb. Meil on teatud liigid, mis on juba isegi kriitilises seisus. Kui need liigid kolivad aga sinna maa peale, kus mets kasvab ja kus on olemas ka omanik, siis temale tuleb see ju hüvitada," lausus Erik.

Erik lisas, et ühiskonnal ei ole täna seda nägemust, kust see raha võiks tulla.

Marku Lamp ütles, et kui mahavõetud metsaga piirnev ala peaks äkitselt muutuma kõrge loodusväärtusega alaks, siis rakenduvad erametsaomanikele ka täiendavad looduskaitselistest kitsendustest tulenevad hüvitised.

"Viimastel aastatel on need hüvitiste määrad ka mõnevõrra tõusnud, aga selgelt arusaadav on ka metsaomanike mure või küsimus, et kas see on õiglane nende suhtes. Need läbirääkimised käivad edasi," lausus Lamp.

Lisaks raadamisele arutatakse kliimaministeeriumis ka seda, millisel määral peaks metsa mahavõtja metsa tagasi istuma ehk asendusmetsastama. Seda jällegi selleks, et metsa maharaiumise negatiivset mõju hüvitada.

Lamp seletas, et vähemalt samal määral, mis raadaja on metsa maha võtnud, peaks ka uut metsa asemele rajatama.

"Küsimus on nüüd selles, et kas selleks sobiva maa peaks leidma raadaja ise, kas selle maa leiab riik või tuleks hoopis välja töötada selline toetusskeem, kus raadaja maksab riigile tasu ning riik seejärel leiab sellise maa," selgitas asekantsler.

Lamp ütles, et välistada tuleb ka olukord, kus metsastatakse näiteks väärtuslik põllumajandusmaa, mis sobiks kõige paremini hoopis toidu tootmiseks.

Kuigi algse valitsuse tegevusplaani järgi pidi kliimaministeerium metsamaade raadamise eritluse ja ettepanekutega välja tulema juba suve keskpaigaks, ütles Lamp, et kõik maksu üksikasjad, näiteks maksu suurus, selguvad siiski alles sügiseks.

Kliimaministeeriumi andmetel on viimase kümnendi jooksul raadatud keskmiselt 1500 hektarit maad aastas ning enamuse ajast on see olnud vajalik selleks, et laiendada asulaid. Asulate rajamisele järgneb raadamine tee-ehituseks.