Eelmine riiklik energia- ja kliimakava (REKK) kinnitati 2019. aastal. Praegu on Eestil käsil selle uuendamine, mille käigus ka uus kavand valmis. Uus lõplik kliimakava tuleb kinnitada aga järgmise aasta suvel. Kokku tuuakse uue kliimakava eelnõu seletuskirjas välja kümme peamist eesmärki, samas varasemas kavas oli neid kaheksa.

Näiteks on üks uus eesmärk 2050. aastaks Eesti kasvuhoonegaaside netoheide saada nulli peale ehk Eesti oleks siis kliimaneutraalne. Lisaks on eesmärgiks seatud, et maakasutuse ja metsanduse ehk LULUCF-i sektoris seotakse 434 000 tonni süsihapegaasi rohkem kui seni. 

Kui 2019. aastal sooviti 2030. aastaks toota 4,3 TWh taastuvelektrit aastas, siis uue plaani järgi on 2030. aastaks eesmärk toota 9,4 TWh. Varasema kava järgi oli 2030. aastaks kavas saada taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 42 protsendi peale, nüüd aga 65 protsendile. Kusjuures taastuvelekter peaks olema 100 protsenti elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest.

Kliimaminister: tegemist ei ole seadusega, mille mittetäitmisele järgneks sanktsioonid

Kliimaminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles ERR-ile, et kliimakava projektil endal seadusega võrdset jõudu pole.

"Tegemist on tööülevaatega, et saada Euroopa Komisjonilt ka tagasisidet meie tegevustele ja hakkamasaamisele," selgitas ta.

Taastuvelektri tootmise eesmärgi otsustas riigikogu möödunud sügisel, palju eesmärke pärineb ka strateegiadokumendist "Eesti 2035", mille riigikogu 2021. aasta kevadel kinnitas. Seda on valitsus aga igal aastal uuendanud.

"Me oleme muude otsuste ja dokumentidega seda sihti seadnud ja loomulikult see kava kajastab ambitsiooni kasvu ajas," lisas Michal.

See tähendab ka, et kui mõned kavas seatud eesmärgid jäävad püüdmata, siis kliimakava mingeid karistavaid sanktsioone ette ei näe.

"Sellele kavale endale nüüd kindlasti ei järgne sanktsioone. Pigem, kui me ei suuda oma samme astuda ja lööksime käega, siis kindlasti meil tekiksid üldiste riiklike eesmärkidega (sanktsioonid – toim.), aga see kava on ikkagi eeskätt aruanne sellest, kuhu me liigume," selgitas minister.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles ERR-ile, et kõige olulisem on see, et Euroopa Komisjonile edastatakse Eesti kavatsus raiemahtu vähendada.

"Me ütlesime seda, et kui me sellises koguses jätkame raiumisega, siis Eesti metsad hakkavad süsinikku eritama, mitte enam ei seo seda. See on põhimõtteline muutus Eesti seisukohtadele ja see peaks ka varsti metsanduse arengukavas näha olema," sõnas Läänemets.

Kliimakava olemus on samas küsimusi tekitanud: kuigi see ei peaks ise Eestile uusi kohustusi seadma, siis osa riigikogu saadikutest on selles kahelnud. Ka riigikogu komisjonid on varem kahelnud, kas kõiki eesmärke on võimalik saavutada.

Küsimusi on ka turuosalistel

Näiteks tõstatas mais Viru Keemia Grupp kavale tagasisidet andes küsimuse, mis on REKK-is kirjutatu õiguslik tagajärg.

Seda, et Eesti koostab kliimakava pelgalt teatisena Euroopa Komisjonile, kritiseerivad ka keskkonnaühendused.

Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks ütles ERR-ile, et REKK peaks rohkem vaatama tulevikku.

"Keskkonnaühenduste vaade ja tegelikult ka Euroopa Komisjoni vaade on, et REKK peaks hoopis olema tulevikku visioneeriv dokument, mis rajaks teed teistele arengukavadele ja seaks ka mõned uued sihid. Seda see hetkel ei tee," selgitas Vilbiks.

Ta lisas, et selgemini peab näiteks kirja panema põlevkivist väljumise tähtaja ja raiemahtude vähendamise tähtajad ning mahud.

"Osas kohtades me teame, et Eesti tegelikult tahab ambitsiooni tõsta, aga seda ei saa REKK-is välja tuua, sest seda ei ole ametlikult kuskil kokku lepitud. Ootame ära ja selle tõttu REKK on üsna ambitsioonitu," ütles ta.

Samas tõdes Vilbiks, et ka praegu välja toodud eesmärgid kliimakavas võivad mõnele tulla üllatusena.

"Tegelikult tulebki välja, et paljud ei ole vist kursis, mida Eesti on siiani kokku leppinud. Need protsessid, neid on nii palju, on üsna hajali. REKK on selles mõttes hea, et toob kõik ühte kohta kokku ja kõigil osapooltel on ülevaade sellest, mis on kliima- ja energiapoliitikas toimumas. See on hea, aga samas muidugi, kui need protsessid käivad riigis jooksvalt, siis peaks neid palju rohkem kommunikeerima, rohkem kaasama. Tihti need töögrupid, kus neid asju paika pannakse, on ka üsna kinnised," sõnas ekspert.

Koja hinnangul napib plaanide täitmiseks sageli raha

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juhi Ragnar Viikoja sõnul on heitmevähendamisplaan mõistlik, kuid tihti jääb puudu rahastusest.

"Me just räägime metaaniheitmest, kui me räägime põllumajandusest. Ja kõige suurem osa ongi just siis nii-öelda see loomade heide. Aga kui nüüd üldse metaanist rääkida, siis see metaan moodustab kogu heitmest vaid kümme protsenti, " rääkis Viikoja.

"Võib-olla see rõhk on lihtsalt liialt suunatud sinna loomakasvatusele," ütles ta.

Kava ise uusi reegleid ei sea

Kliimakavale on lisatud ka poliitilised suunised ja põhimõtted. Seal on juttu energeetikast, põllumajandusest, majandusest ning metsandusest. Samas rõhutas kliimaminister Michal, et kava uusi põhimõtteid ei sea.

"Poliitilised otsused me teeme ikkagi avalikus debatis ja parlamendi otsustega. Sealt need poliitilised otsused tulevad, need ei tule kuskil kava sabas. Need tulevad ikkagi poliitilise mandaadiga otsustest," sõnas minister.