Tatar avaldas lootust, et Leedu survel sündinud kokkulepe annab kolme riigi võrguettevõtetele pooleteiseks aastaks töörahu, et 2025. aasta veebruariks kõik ettevalmistustööd valmis saada.

Eesti puhul on peamised tööd võrguühenduste tugevdamine Lätiga ja kolme sünkroonkompensaatori rajamine. Väiksemaid töid on 30 ringis, märkis Tatar.

Tööd on Tatari sõnul graafikus, kuid Eleringile läheb ühe olulise Läti elektriliini valmimise aasta võrra ettepoole toomine maksma 10 miljonit eurot.

Püssi sünkroonkompensaator juba töötab. Teine kompensaator tuleb Viru alajaama ja kolmas Kiisale ning ka need saavad Tatari sõnul enne 2025. aasta algust valmis.

Läti on samas oma sünkroonkompensaatorite ehitamisel graafikust maas.

Mõned Läti kompensaatoritest jäävad valmima pärast 2025. aasta veebruari tähtaega ning see tekitaski küsimuse, kas Venemaa võrgust eraldamise riskid liiga suured pole, selgitas Tatar.

Sünkroonkompensaator on olemuselt väga suur ja raske hooratas, mis annab elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks olukorras, kus mõni elektrijaam ootamatult katki läheb ja süsteemi on vaja stabiliseerida, vajalikku inertsi. "See tekitab elektrisüsteemis võimsa elektrijaama efekti, mis ei lase sagedust kõikuma," ütles Tatar.

Praegu saab Eesti Venemaa elektrisüsteemi osana sageduse hoidmiseks tarviliku inertsi Venemaa ja Valgevene suurtest elektrijaamadest.

Igasse Balti riiki tuleb kolm sünkroonkompensaatorit. "Otsus tehti asjatundjate poolt viis-kuus aastat tagasi tehtud modelleerimiste põhjal Mandri-Euroopa võrguga ühendamiste kavandamisel," rääkis Tatar.

Eestile läheb Läti-suunaliste lisakõrgepingeliinide ja kolme kompensaatori rajamine maksma 350 miljonit eurot. 75 protsenti investeeringute kulust kannab Euroopa Liit.

Baltimaade ühine Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamise katse jääb vastavalt kokkuleppele 2025. aasta algusesse, aega vahetult enne Venemaa süsteemist tegelikku lahtiühendamist, ütles Tatar.

Eesti, Läti ja Leedu peaministrid allkirjastasid neljapäeval ühisdeklaratsiooni, millega leppisid kokku Mandri-Euroopa elektrivõrguga liitumise kiirendamise tegevustes ja tähtajas. Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust plaanitust ligi aasta varem.

Balti riikide liitumine Mandri-Euroopa võrguga lepiti kokku Euroopa Komisjoni, Poola ja kolme Balti riigi vahel juba 2019. aastal. Toona määrati liitumise tähtajaks 2025. aasta lõpp.

Peaminister Kaja Kallas ütles, et süsteemihaldurite analüüsid kinnitavad, et Balti riigid saavutavad vajaliku tehnilise võimekuse 2025. aasta alguses ehk sünkroniseerimist saab kiirendada ligi aasta võrra. Seni jätkavad Baltimaade ja Poola süsteemihaldurid süsteemi tugevdamisega, mis on vajalik, et vähendada riske, nagu elektrikatkestused ja hinnatõus.

Peaministrite allkirjastatud ühisdeklaratsiooni täiendab Balti riikide süsteemihaldurite omavaheline kokkulepe.