X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Teine sünkroonkompensaator kolmest sai valmis

Kiisa sünkroonkompensaatorjaam.
Kiisa sünkroonkompensaatorjaam. Autor/allikas: Elering

Elering testis edukalt reedel Kiisal valminud sünkroonkompensaatorjaama (SKJ) ning jaama üleandmine toimub uue aasta alguses. Kokku rajatakse Eestisse kolm sünkroonkompensaatorit, et Venemaast elektrivõrgu lahutamise järel tagada elektrisüsteemis vajaliku sageduse hoidmine.

Elering teatas esmaspäeval, et Kiisa sünkroonkompensaatorjaam läbis reede öösel edukalt lühiskatse. Eesmärgiks oli kontrollida, kas jaam ja selle seadmed suudavad tööd jätkata ka siis, kui elektrivõrgus toimub häiring.

"Katse edukas läbimine annab meile kindluse, et sünkroonkompensaatorjaam suudab jääda tööle ka mistahes häiringute korral ja toetada elektrivõrku inertsi ja lühisvõimsusega ka kriitilistes olukordades," teatas Elering.

Jaama üleandmine töövõtjalt Eleringile toimub aasta alguses.

Tänavu mais käivitas Elering esimese valminud SKJ Püssis. Kolmas SKJ Viru alajaamas Ida-Virumaal valmib järgmise aasta suvel. Kõik kolm jaama ehitab Siemens Energy. Kolme jaama ehitus kokku maksab ligi 60 miljonit eurot, millest 75 protsenti rahastab Euroopa Liit. 

Kolm sünkroonkompensaatorit ehitatakse elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks, kui kolm Balti riiki ühinevad 2025. aasta alguses Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ning ühendavad end lahti ehk desünkroniseerivad Venemaa elektrisüsteemist. Ka Lätti ja Leetu ehitatakse kolm sünkroonkompensaatorit.

Sünkroonkompensaator annab elektrisüsteemi inertsi, mis aitab aeglustada sageduse muutumise kiirust, see omakorda annab aega reservvõimsuste, näiteks reservelektrijaama, käivitamiseks või lisamiseks.

Eleringist öeldi ERR-ile, et teise SKJ valmimine, nagu iga sünkroniseerimise projektiga seotud investeeringu valmimine tõstab kindlust, et ootamatu desünkroniseerimise korral Venemaa võrgust on Eesti selleks veel paremini valmis. 

"Kuid nagu oleme varasemalt välja toonud, siis on valmisolek olemas juba ammu, lihtsalt mida hiljem planeerimatu lahtiühendamine juhtub, seda parem. Ja kõige parem, kui sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga ja lahtiühendamine Venemaa elektrisüsteemist juhtub ajal, mil Balti riigid on selle planeerinud vastavalt peaministrite kokkuleppele ehk 2025. aasta alguses," ütles Eleringi pressiesindaja Kätlin Klemmer.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: