Ligi 20 aastat kestnud desünkroniseerimise protsess saab oma lõpu augusti alguses, kui Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemi haldurid teatavad Venemaale ja Valgevenele, et ei soovi enam uuel aastasel perioodil, mis algab 8. veebruaril, ühises sünkroonalas jätkata, selgitas kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.

Kui kolm Balti riiki ennast 8. veebruaril BRELL-ist lahti ühendavad, jätkavad nad ühe päeva saartalituskatsega, misjärel 9. veebruaril ühenduvad Leedu ja Poola vahelise ühenduse kaudu ennast Mandri-Euroopa elektrivõrguga, ütles kliimaministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets.

Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk rääkis, et selleks ajaks on kolm Balti riiki suutnud oma ettevalmistused Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamiseks viia nii kaugele – ehitanud lisaühendusi ning võrgus stabiilse sageduse hoidmiseks vajalikke sünkroonkompensaatoreid – et suudaksid toimida ka autonoomselt n-ö elektrisaarena, kuid suurema kindluse saamiseks ning elektrikaubanduse võimaldamiseks ühendutakse siiski Mandri-Euroopa võrguga. Sellega liitumisel hakkab ka Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemi haldamisel kehtima Euroopa Liidu õigus. Balti riigid on viimased EL-i liikmesmaad, mis ei ole veel Mandri-Euroopa võrguga ühendatud.

Ümberlülitumine Euroopa võrku tavatarbijate jaoks mingeid muudatusi kaasa ei too.

Küll aga muutub süsteemi juhtimine ja elektribilansi hoidmine, milleks seni kasutati Venemaa elektrisüsteemi. Bilansi hoidmiseks vajalike sagedusreservide loomine ja juhtimine hakkab toimima EL-i otsekohalduvate määruste alusel, milleks Eestil eraldi seadusemuudatusi ei ole vaja. Bilansi hoidmise kulud võivad hakata kajastuma tarbijate kuludes elektrimüüjate suurema marginaali kaudu, otseselt uut kulurida selleks arvetele ei lisandu.

Desünkroniseerimisega seotud inimesed selgitasid teisipäeval ajakirjanikele ka seda, et rohkemate ühenduste ning sünkroonkompensaatorite ehitamine on kasulik ka taastuvenergia laiema kasutuselevõtu kontekstis.

Kolme Balti riigi lahtiühendamine BRELL-ist võib kaasa tuua Venemaa negatiivse reaktsiooni ja asümmeetrilise vastutegevuse meie suhtes, kuna elektrisüsteemi kaudu Venemaa oma naabreid enam kahjustada ei saa.

Eesti, Läti ja Leedu desünkroniseerimisega jääb eraldi elektrisaareks Venemaa Kaliningradi oblast, kuid see on ennast uute gaasijaamade rajamisega juba muutuseks ette valmistanud.

Kogu desünkroniseerimise projekt läheb maksma 1,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on umbes 300 miljonit. Kolmveerand neist kuludest on kaetud Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) kaudu.