Kütusefirmad avaldasid juba möödunud aastal muret, et Olerex ei täida biolisandi kohustust. Tänavu juunis teatas keskkonnaamet, et uurib koos keskkriminaalpolitsei ametnikega kriminaalmenetluses, kas Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile valeandmeid, et vabaneda biokütuse nõude täitmisest.

Uurimine kestab aga senini ja kui ERR uuris keskkonnaametist, kui kaugele ollakse Olerexi kriminaalasjas jõudnud, ei soovinud amet selle kohta teavet anda.

"Menetlus on pooleli ja uut infot, mida saaksime avalikkusega jagada, hetkel ei ole," tõdes keskkonnaameti avalike suhete peaspetsialist Olga Eskor.

Uurimise venimine teeb meelehärmi teistele kütusemüüjatele.

Alexela energiamüügi valdkonnajuhti Tarmo Kärsna ütles ERR-ile, et kütusemüüjad ootavad otsust pinevalt, sest kui probleemist ollakse teadlikud juba aasta algusest ja protsess on kestnud pikalt, siis vaja oleks õigusselgust, kas Olerexi tegutsemisviis on lubatud või mitte.

"Kui nad toimetasid nii, nagu see info, mis on avalikult teada, siis on neil oluline hinnaeelis," ütles Kärsna. "Kui nad jätkavad sama skeemi, siis on neil ju selgelt võrreldes teistega edu sees."

Terminali esindava advokaadibüroo Cobalt valdkonnajuht Annika Peetsalu ütles, et menetlused peaksid jõudma lõpule võimalikult kiiresti ja efektiivselt, sest olemuselt on tegu väga lihtsate asjadega, mida menetleda, ning asjaolusid ja fakte peaks olema kerge tuvastada – menetlejatel tuleb teha kindlaks, kas Olerex on täitnud biokohustust või mitte. Keskkonnaametil ei tohiks olla takistusi, et kohe otsus ära teha.

Terminali hinnangul eirab Olerex biokohustust praeguseni. Peetsalu selgitas, et nõude täitmiseks on seaduses selged alternatiivid: lisada kütusele biokütust, kasutada turult ostetud statistikat või müüa keskkonnasõbralikke kütuseid.

Olerexi müügimahtude juures ei ole aga turul biokohustuse täitmiseks piisavas koguses statistikat ning Olerex ei müü ka vajalikus koguses seaduse mõttes keskkonnasõbralikke kütuseid. Seetõttu on Olerexi tegelikuks ainsaks seaduslikuks alternatiiviks Peetsalu sõnul lisada müüdavale kütusele biokütust.

"Biokütuse lisamine eeldab tanklates müüdava kütuse juures selget märgistust, mida Olerexi tanklatest näha ei ole. Kuna vastav märgistus puudub, siis on ainus loogiline järeldus, et Olerex ei täida biokütuse nõuet. Olerex ei täitnud nõuet tõenäoliselt juba 2021. aastal, kindlasti ei täitnud 2022. aastal ega täida eelnevat arvestades nõuet senini," ütles Peetsalu ja lisas, et mida kauem uurimine venib, seda suurem on teistele turuosalistele tekkiv kahju.

Kärsna märkis selle kahtluse kohta, et tõepoolest, kui vaadata Olerexi tehtavaid hinnapakkumisi, siis on need sellesama biokohustuse võrra odavamad. Teise potentsiaalse ohukohana nimetas ta niinimetatud puhtakspestud Venemaa diisli sissetoomist, sest seda pakutakse maailmaturul odava hinnaga.

"Kas ta jätkab seda või mitte, aga nii suured allahindlused on mõistetamatud ja need on kaks hüpoteesi, kust see tuleb," sõnas Kärsna.

Ette nähtud karistused ei motiveeri seadust täitma

Kütusemüüjad avaldasid juba mullu sügisel muret, et biolisandi nõude täitmisest odavam võib olla 10 miljoni euro suuruse trahvi maksmine.

Alexela esindaja sõnul olid need trahvid omal ajal mõistlikud, aga praegu on nende summa turumahte vaadates ajale jalgu jäänud.

"Täna on hinnang, et Olerexi edu on olnud kuskil 30 miljonit eurot, kui sealt 10 ära maksta, siis 20 miljoniga on ikka edu sees. Transpordikütuste ühinguga oleme teinud riigile ettepaneku, et trahv võiks olla gigavatt-tunni põhine, siis oleks see proportsionaalne. Teistpidi, siis ei oleks neil, kellel jääb [nõude täitmisest] paar tuhat liitrit puudu, riski, et nad saavad trahvi 10 miljonit eurot," selgitas Kärsna.

Seega peaks trahv olema tema sõnul selgelt kallim kui biokütuse hind maailmaturul – nii oleks kütusemüüjad motiveeritud ostma biokütust, mitte juriidilisi skeeme punuma.

Terminali arvutused on samas suurusjärgus. Peetsalu märkis, et Olerexile tekib iga müüdud kütuseliitri pealt konkurentidega võrreldes viie- kuni kümnesendine eelis. Kuna Olerex on turuliider ja müüs mullu hinnanguliselt 300-400 miljonit liitrit kütust, hoidis ta 30-40 miljonit eurot biokohustuse täitmise arvelt kokku.

"Sellise kulueelise juures on võimalik ebaausalt võita hulgituru kliente, kellele kütuseturu konkurendid ei ole võimelised tegema niivõrd soodsaid pakkumisi. Seega konkurendid on kaotajateks. Lisaks on tähelepanuväärne, et Olerex ei ole viimastel aastatel algatanud jaeturu hinnalangetusi, kuigi niivõrd suure kulueelise juures peaksid nad saama igale tankijale kulueelisega hindu alandada," lisas Peetsalu.

Peetsalu sõnul peaks kriminaalmenetluses süüdistuse esitama ja asja kohtusse saatma, kaasates kannatanutena kõik turuosalised, kes saaksid seeläbi esitada enda kahjude kohta kriminaalmenetluse käigus tsiviilhagid.

"Olerexil tuleb ühel või teisel viisil ja hetkel teistele turuosalistele oma rikkumistega tekitatud kahju hüvitada," ütles Peetsalu. "Kui rikkumised leiavad tuvastamist, siis tuleks lisaks tühistada Olerexi tegevusluba, edasiste kahjude vältimiseks võiks selle juba menetluse ajaks peatada. Karistama peaks ka tegelikke kasusaajaid, sealhulgas kohaldama šokivangistust, arestima kogu ebaseaduslikult saadud vara ja rakendama kõikvõimalikke muid meetmeid."

Kui Eesti õiguskaitseorganid ei suuda sellistele rikkumistele tõsiselt reageerida, siis kannatab Peetsalu sõnul ka Eesti riik ja seeläbi maksumaksja, kuna Euroopa Liidu nõuete järgimata jätmise või ebapiisava järgimise eest võib karistada saada ka riik.

Peetsalu märkis, et juhul kui Olerexile mingeid mõjusaid sanktsioone ei rakendata, annab see ka turuosalistele selge signaali, et biokohustusi pole oluline täita ning kõigil oleks lihtsam ja odavam see täitmata jätta ning võtta vastu leebe karistus.

"Kui teised turuosalised siiski jätkavad biokohustuse täitmist, siis jätkuks praegune olukord – Olerex tegutseks teiste ees tugevas eelises ja Olerexi turuosa saaks kasvada teiste arvelt. Ebaaus ja väärastunud olukord kütuseturul aina süveneks," lisas Peetsalu.

Alexela esindaja oli sama meelt ja lisas, et niisuguse skeemi jätkamine on karjuv ebaõiglus teiste turuosaliste suhtes.

Prokuratuur: menetlus ei ole venima jäänud, tõendeid analüüsitakse

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ütles, et praegu on Olerexiga seonduvas menetluses käimas tõendite analüüsimine.

"Kahtlustus kuriteo toimepanemises on väga tõsine etteheide, mistõttu ei saa sellise otsuse tegemisel tugineda eeldustele, vaid tõenditele ning see peab olema igakülgselt kaalutletud. Selleks, et tõendeid vormistada, tuleb põhjalikult läbi töötada läbiotsimiste ja teiste menetlustoimingute käigus saadud materjalid, dokumendid, e-postkastid ning muu teave, samuti tuvastada ja kuulata üle tunnistajad ning koguda kõik muud tõendid, mis võimaldavad teo asjaolusid selgitada," sõnas Raudsepp.

Ta lisas, et kahe kuuga on suurem osa kogutud andmetest juba läbi töötatud ja ülejäänu analüüsimine on parasjagu pooleli.

"Niipea kui on selge, kas ja kellele on alus kahtlustus kuriteo toimepanemises esitada, seda kindlasti ka teeme. Seega tehakse tõe tuvastamiseks tööd igapäevaselt," rõhutas ta. 

Raudsepp märkis, et kui prokuratuuri hinnangul on kuritegu toime pandud ning kõik tõendid on kogutud, tuleb kriminaalasi kohtu ette viia.

"Kriminaalmenetluses saavad esitada nõuded kõik, keda on põhjust käsitleda kannatanutena, kuid kindlasti ei ole kriminaalmenetlus vahend majandustegevuses edu või konkurentsieelise saavutamiseks. Kriminaalmenetluse eesmärk on selgitada välja tõde ja kinnitada, et seadus kehtib kõikide jaoks ühtmoodi," ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör.

Olerex uusi kommentaare ei jaga

ERR palus teemat avada ka Olerexil, kuid kütusefirma ei ole kolmapäevahommikuse seisuga kommentaaripalvele reageerinud.

Varem on Olerex öelnud, et uurimise näol võib olla tegu nende kui Eesti kütuseturu liidri vastu suunatud infooperatsiooniga.

"Eksitavate süüdistuste ümberlükkamiseks on meie ja ka keskkonnaameti käsutuses kogu vajalik informatsioon," teatas Olerex juunis.

Vedelkütuse seaduse järgi peab kütusemüüja tagama, et aasta jooksul tarbijale müüdud fossiilsest kütusest vähemalt 7,5 protsenti on taastuvenergial põhinev kütus ehk biokütus.

Eelmise aasta suvel tuvastas keskkonnaamet, et Olerexil ei ole tõenäoliselt võimalik kalendriaasta jooksul seda nõuet edukalt täita. Keskkonnaamet teavitas ettevõtet sellest korduvalt. Sellele vaatamata oli eelmise aasta 20. detsembri seisuga Olerexil biokütuse nõude täitmise maht vaid ligi üks protsent.

Mullu 30. detsembril saabus Eestisse tanker, mille lastiks olnud Olerexi kütusest võttis maksu- ja tolliamet proovi. Proovi põhjal tuvastati, et tegemist on tavalise talvise diislikütusega. Kaks nädalat hiljem esitas Olerex maksu- ja tolliametile andmed, et tankeriga toodi taastuvtoorainel põhinevat biokütust HVO, mis oleks taganud Olerexi biokütuse nõude täitmise 7,51 protsendi ulatuses.

Tänavu juunis alustas keskkriminaalpolitsei kriminaalmenetlust, et teha kindlaks, kas Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile valeandmeid, et vabaneda vedelkütuse seadusest tulenevast biokütuse nõude täitmisest.

Juuni lõpus kliimaministeeriumist kooskõlastusringile saadetud eelnõu lühendaks kütuse biokomponendi nõude kontrollperioodi aastalt poolele aastale ja trahvimäär saaks ühikupõhiseks. Ettepaneku kohaselt oleks summaks 125 eurot iga gigadžauli eest, mis jääb poolaasta lõpuks täitmata. Rikkumise tuvastamise korral oleks keskkonnaametil õigus peatada kütusemüüja tegevusluba.