Ehitus- ja lammutusjäätmed moodustavad igal aastal ligi viiendiku kõikidest jäätmetest. Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhi Sigrid Soomlaisi andmeil tootis Eesti näiteks ülemöödunud aastal 1,2 miljonit tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid.

"Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse määr on meil tegelikult üsna tubli – sinna kuskile 90 protsendi juurde. Aga kui sinna sisse hakata vaatama, siis väga suur osa sellest taaskasutusest on tagasitäide. Ehk täidetakse näiteks karjääre või pannakse teede alla," selgitas Soomlais. "Ja see ei ole väga kõrge väärtusega tegevuse ringmajanduse vaates."

Soomlais ütleb, et materjalina võetakse reaalselt kasutusse vaid alla veerandi ehitus- ja lammutusjäätmetest. Ta kirjeldas, et ringlussevõtt on väike, kuna lammutusel ja ehitusel visatakse kogu praht segajäätmetesse kokku.

"Ei eraldata juba ehitus-lammutusplatsil, et siin on klaas ja siin on puit ja siin on betoon, mis lihtsustaks oluliselt nende materjalide edasist kasutamist, kui nad oleksid juba eraldatud seal kohal, kus see tegevus toimub," ütles Soomlais.

"Teine probleem, mille ma tooksin välja - juba projekteerimisel peaks tegelikult vaatama, et me saaksime seda hoonet demonteerida targalt. Ehk arvestada sellega, et tekkivad materjalid saaks sealt eraldi võttes kätte, et neid pärast siis saaks uuesti kasutada kas siis samal eesmärgil: akent aknana või muu materjalina – näiteks betooni ja tellised purustatakse."

Soomlais lisas, et kohalik omavalitsus võiks anda omanikule hoone kasutusloa vaid tingimusel, kui jäätmed on õigesti käideldud.

Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemeksperdi Harri Moora sõnul ei ole ehitusjäätmete käitlemine nii lihtne ning materjalide kvaliteeti peab väga põhjalikult kontrollima.

"Ei ole niiviisi, et suvalistelt ehitustelt saadud materjali on võimalik ehitistesse tagasi panna. Seal on terve rida regulatsioone, norme, sertifikaate. Ehk siis siin peaks riik väga selgesti võtma ohjad enda kätte ja hakkama looma õiguslikku alust," ütles Moora.

Moora nentis, et kuna jäätmete kuhugi karjääri või auku ajamine läheb ametlikult taaskasutuse alla ning seda on odav teha, on riik ka sellele kaasa aidanud, andes kergekäeliselt välja lubasid taoliste tagasitäite kohtade rajamiseks.

"See on selline klassikaline natuke valest otsast lähenemine, et küll jäätmete sorteerimisega tekib ka turg. Enne tuleb tekitada nõudlus ja turg – siis tekib ka mõistlik sortimissüsteem. Need samad meetmed: riik ise läbi oma hangete, kõik need materjali standardid. Need on vaja eelkõige ära teha. Kui neid ei teha, siis sortimine muutub lihtsalt mehaaniliseks lisategevuseks ja need kogused jäävad ikkagi hunnikutesse ja need ei liigu tegelikult ehitus- või muudesse objektidesse, kus need võiks ringlusse võtta. Sest ühelt poolt õiguslik regulatsioon, mis seda takistab, teiselt poot ka hind," rääkis Moora.

Tallinna jäätmekeskuse juhataja Rein Kalle toob lisaks jäätmete sorteerimisele ning hoone lammutamise planeerimisele välja ka logistika mure.

"Nende ringlussevõetud materjalide puhul on just see, et sa ei tea, kus nad on. Nad võivad olla kuskil maja sees, mis läheb lammutusse alles järgmine aasta. Või on kellegi platsil või nad võivad olla kellegi laos," selgitas Kalle. "Kui neid otsida, mingitest gruppidest – on erinevaid arendusi tehtud. On mingid veebilehed, kust võib otsida ja on mingid Facebooki grupid ja siis tuttavad. Sa ei leia seda üles. Isegi, kui sul tekib ehitus- või lammutusjäätmeid, siis sa ei oska kuskilt pakkuda. Võid kuhugi üles panna, osta.ee-sse, aga sa ei pruugi ostjat leida sellel hetkel."

Lisaks läheb Moora ja Kalle sõnul prahi käitlemine, sorteerimine ja teisele ringile saatmine ehitajale kulukaks.

Soomlaisi sõnul plaanib kliimaministeerium teha protsessi võimalikult odavaks: "Tegelikult peaks liigiti kogumine olema soodsam kui segaprahi andmine. Loomulikult sa pead tellima erinevad konteinerid, sa pead hoiustama seal kuskil territooriumil. See kulu peaks kokku tegelikult ikkagi olema soodsam, sest muidu ei tekigi seda motivatsiooni."