"Soome on tuvastanud kõrge patogeensusega lindude gripi viirusetüvega H5N1 24 karusloomakasvanduses, mis kõik jäävad Kaustineni piirkonda. Enne karusloomade lindude grippi nakatumist tuvastati samas piirkonnas naerukajakate mass-suremus lindude gripi tõttu. Arvatakse, et karusloomad nakatusid kokkupuutel lindude grippi nakatunud metslindudega," selgitas olukorda Soomes põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Kärt Jaarma.

Augusti alguses otsustasid Soome võimud linnugripi leviku tõkestamiseks hukata karusloomafarmides umbes 50 000 looma.

PTA: inimestele gripp levinud pole

Linnugripp inimestele veel levinud pole. "Soome võttis nakatunud lindude või loomadega kokku puutunud inimestelt proovid lindude gripi uurimiseks ja hetke seisuga on kõik proovid osutunud negatiivseks. Seega Soome ei ole tuvastanud lindude gripi esinemist inimestel," sõnas Jaarma.

Ta lisas, et Eestis on lindude gripi alane olukord mets- ja veelindude hulgas sama kriitiline kui Soomes, kuid olukord ei ole võrreldav leviku osas imetajatele ehk eelkõige karusloomadele, kuna Eestis ei ole sellisel kujul karusloomakasvatust.

"Juhtumid, kus lindude gripi viirus on kandunud üle imetajalt imetajale või nakatunud on inimene, on väga harvad. Euroopa Toiduohutusameti ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse aruande kohaselt gripi viiruse ülekanne inimesele on harv juhtum ja arvatakse, et viiruse ülekandumise oht inimesele on madal," märkis Jaarma.

Samas on viirus üha parema kohanemisvõimega ja seetõttu jälgitakse praegu hoolega olukorda, lisas ta.

Loomus: intensiivfarmid on ohtlikud

Kui aastas ligi miljon rebasenahka tootev Soome on maailma suurimaid karusloomanahatootjaid, siis Eestis on farmid tegevuse sisuliselt lõpetanud.

Eesti loomakaitseorganisatsiooni Loomus juhatuse liige Anu Tensing nentis ERR-ile Soome olukorda kommenteerides, et juhtum näitab selgelt, et igasugune intensiivtööstus on potentsiaalne viiruseallikas ning oht ka rahvatervisele. "Eestis on karusloomafarmid keelustatud alates 2026. aastast, ent täna juba on karusnahatööstus sisuliselt olematu. Samas tuleb rõhutada, et viirused saavad levida igasuguses intensiivfarmis, sealhulgas toidutootmises. Lisaks ei tunne viirused riigipiire - kui viirus jõuab Soomes inimesteni, võib see jõuda kiiresti ka siia," sõnas Tensing.

Eestis avastati selle aasta esimene linnugripijuhtum mais Tallinnas surnuna leitud naerukajakalt. Viimane seni teadaolev juhtum metslinnul oli eelmise aasta märtsis, mil kõrge patogeensusega lindude gripp diagnoositi ühel luigel Haapsalus.