Maksu- ja tolliameti andmetel eksportis 2019. aasta Eestist Venemaale kaupa ligi 1000 Eesti päritolu ettevõtet. Pärast 2022. aastat, kui Venemaa alustas Ukrainas sõda ja Euroopa Liit hakkas kehtestama erinevatele kaubagruppidele sanktsioone, on eksport Venemaale tuntavalt vähenenud.

Vähenenud on ligi kolm korda ka Eesti ettevõtete arv, kes Venemaale praegu sanktsioonide alla mitte kuuluvat kaupa viivad, ütles MTA tollivaldkonna juht Valeri Rauam.

"Võrreldes selle aasta esimest poolaastat 2019 mahtudega, siis isikuid, kes Venemaa suunal üldse kaupu ekspordivad on alles jäänud 300+ isikut ja esitatud tollideklaratsioonide arv on samuti kukkunud ligi 50 protsenti," lausus Rauam.

Need 300+ ettevõtet on kantud Eesti äriregistrisse ja ka tollideklaratsioonides on märgitud nende ettevõtete puhul saatjaks Eesti päritolu ettevõte. Võrdluseks, samas suurusjärgus on mainitud perioodi jooksul vähenenud näiteks ka Läti ettevõtete arv, kes Venemaale ekspordivad.

Lubatud kaubagruppidest viivad Eesti ettevõtted üle piiri idanaabri juurde peamiselt toiduaineid, tekstiilist tooteid ja erinevad seadmeid ning sõidukeid, ütles Rauam.

"Sõidukid on üks suurem kaubagrupp, mille üleminekuaeg lõpeb septembris, pärast seda ei saa enam teatud võimsusega sõiduautosid Venemaale eksportida. Seni kehtis luksuskaupade keeld ehk kui auto maksis 50 000 eurot või rohkem, siis alates 25. septembrist olenemata auto väärtusest on eksport keelatud Venemaale," lausus ta.

Läbi Eesti ekspordivad ka teistest riikides pärit ettevõtted Venemaale näiteks viljakombaine. Siiski on eksporditava kauba mahud võrreldes paari aasta taguse ajaga tuntavalt vähenenud, lisas Rauam.

"Need mahud on ikkagi niivõrd kukkunud /.../ mahud kaubagrupiti on suhteliselt väiksed," ütles ta.

Konkreetset nimekirja ettevõtetest, kes on Venemaale eksportinud ka sanktsioonide all olevat kaupa, Eestis ei ole. Küll aga on see info avalikult kohtulahendite põhjal välja võetav, ütles välisministeeriumi sanktsioonide ja strateegilise kauba osakonna peaspetsialist Andres Siplane.

"Kohtuistungite päevakava on Riigi Teatajas üleval ja sealt saab vaadata, milliste paragrahvide eest, milliseid ettevõtteid või isikuid, nende juhtumeid parasjagu menetletakse. Need ettevõtted, keda on väga väike arv, need andmed on kohe olemas. See on umbes kahe minuti töö ja selles mõttes ei ole välisministeeriumil mõtet eraldi sellist nimekirja pidada," lausus Siplane.

Siplane lisas, et kohtulahendites välja toodud rikkujaid ei pruugi siiski kõik Eesti päritolu ettevõtted olla. Lisaks on mitteavalikud nimekirjad sanktsioonide rikkujatest Siplase sõnul olemas ka erinevatel ametiasutustel, kes juhtumeid menetlevad.

"Aga nemad, kuni ettevõte ei ole süüdi tunnistatud kohtu poolt, neid nimekirju avalikult ei näita. See ei sobi lihtsalt, sest ettevõtte võib olla süüdi, aga võib ka mitte olla süüdi. Ja on juhtunud ka seda, nagu ajakirjandusest on lugeda olnud, et Eesti ettevõte tegutseb kuskil teises riigis ja rikub sanktsioone," lausus ta.