Eestist võib läbi Venemaa viia mõningaid sanktsioonidealuseid kaupu transiidina kolmandatesse riikidesse, kuid toll on tuvastanud juhtumeid, kus kaup on jäänudki Venemaale. Täpset statistikat maksu- ja tolliamet patustanute kohta ei pea, kuid erinevatel põhjustel on takistatud sadade sanktsioneeritud saadetiste väljavedu.

"Kui meil on selle kohta tõendid ja selge teadmine, siis kui sama ettevõte sama skeemi järgi soovib uuesti kaupu saata, on meil kohustus maandada riske ja ennetada ohte. Ja reeglina siis me seda kas ei luba või küsime juurde teatud dokumente," ütles maksu- ja tolliameti idapiiri tollijärelevalve valdkonnajuht Ants Kutti.

Agressorriikidesse saadetakse sanktsioonidealust kaupa ka legaalselt, kasutades üleminekuperioodi või küsides strateegilise kauba vedamiseks eriluba. Erilubasid saab väga harva. Näiteks on sel aastal transiidiks ning importiks ja ekspordiks väljastatud vaid viis eriluba.

Pärast täiemahulise sõja algust on üleminekuperioodi õigust kasutanud ka peaministri skandaali kiskunud Stark Logistics. "Sanktsioonide andja on teatud kaupade puhul ette näinud üleminekuperioodi ehk neile ettevõtetele, kellel on sõlmitud tarnelepingud enne kindlat kuupäeva, antakse reeglina kuni kolm kuud, et oma tarnelepingut täita," ütles Kutti.

Tema sõnul on tollile rikkumise ennetamisel abiks see, kui ettevõtted järgivad hoolsuskohustust.

"See on nagu eetikakoodeks. Kui neil on oma tarneahelas koostööpartneri kohta teada risk, et lõpuks võib olla tegemist sanktsioonide rikkumisega, siis nad peaks hoiduma sellisest ärimudelist või osalemisest selles," rääkis Kutti.

Kokku osaleb maksu- ja tolliameti andmetel kaubavahetuses agressorriikidega üle poole tuhande Eesti ettevõtte.