S&P kinnitas Eesti reitingu enne praegust viimati eelmise aasta 6. detsembril samuti tasemel AA- muutes reitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks. Reitingu negatiivne väljavaade peegeldab agentuuri hinnangut, et endiselt kestev sõda võib Eesti väikses ja avatud majanduse jaoks kaasa tuua oodatust kõrgemaid kulusid.

Värskes raportis märgib S&P, et mõistlik majandus- ja eelarvepoliitika ning tugev institutsionaalne raamistik aitavad Eestil vastu seista Venemaa sõja mõjudele ning nõrgale väliskeskkonnale. Siiski avaldab raport, et langusriskid püsivad.

Hoolimata sellest, et Eesti eelarvepositsioon on viimasel ajal nõrgenenud, prognoosib S&P selle tugevnemist keskpikas vaates, arvestades uue valitsuse poolt vastuvõetud tulude suurendamise meetmeid.  

S&P kirjutab raportis, et Eestit mõjutavad Venemaa sõja arengud kaudselt. Sõja edasist laienemist S&P ei näe ja Eesti julgeolekut toetab ka kuulumine NATOsse. Küll avaldab majandusele mõju Skandinaavia ja Lääne-Euroopa kaubanduspartnerite kahanenud nõudlus.

S&P prognoosib töötuse suurenemist sel aastal arvestades kahte faktorit: töökohtade vähenemise tõttu tööstuses ja statistikasse jõudvate Ukraina põgenike andmete tõttu.

Raportis toob välja ohukohana, et majanduskasvu riskid võivad realiseeruda, kui sõjast tulenevalt tarneahelate häired ja kõrgem inflatsioonitaseme püsivad kauem. See õõnestaks majanduskasvu, konkurentsivõimet ja eelarvedünaamikat.

S&P prognoosib 2023. aasta lõpuks Eestile üheprotsendist majanduslangust. Eelarvepuudujääk langeb 2023. aasta SKP suhtes 3,1 protsendilt alla kahe protsendi aastaks 2026, seda tänu vastuvõetud tulumeetmetele ja majanduse taastumisele.

S&P sõnul viiks Eesti reitingu langetamiseni, kui sõda mõjutaks oodatust enam Eesti majandust, riigirahandust ja konkurentsivõimet. Reitingu muutmist negatiivsest stabiilseks kaalutaks sel puhul, kui sõjariskid vaibuks ega kaasneks pikaajalisi mõjusid Eesti majandusele ja konkurentsivõimele, teatas Eesti rahandusministeerium.