Eesti on seadnud endale ambitsioonika pikaajalise strateegia "Eesti 2035" koos veel ambitsioonikamate mõõdikutega. Arengustrateegia loomise järel – aastatel 2022 ja 2023 – oleme majanduse valdkonnas kursist kaugenemas. Miks peaks pikaajaliste mõõdikute mõne aastasele korrektsioonile üldse tähelepanu pöörama, kui majanduse areng ei ole lineaarne?

Teame, et inflatsioon ja kõrged intressid sõid kasumid, sõda ja majanduslangus lükkasid edasi investeeringud, sanktsioonid ja koroonapandeemia pöörasid tarneahelad pea peale, jne. Kuid samas olukorras on suurem osa Euroopa Liidu riike, eriti selle idaservas.

Prognoosid peavad arvestama ka tagasilöökidega, sest järgmise tosina aasta sisse mahub kindlasti paar majanduslanguse perioodi ning mõni väline kriis näiteks rände, energia või muust allikast. Mõõdikuid on palju, kuid alljärgnevalt keskendun kolmele olulisele näitajale.

Tööjõu tootlikkuse tõstmine

Üks keskne mõõdik on tööjõu tootlikkuse tõstmine. Eesti eesmärk on jõuda 2035. aastaks tööjõu tootlikkuse tasemele, mis on 110 protsenti Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest ning vaheetapp aastal 2025 võiks olla 92 protsenti.

Praegune seis on keerulisem: 2021. aasta healt stardinumbrilt, mis oli 86,6 protsenti, kukkusime 2022. aastal 3,8 protsendi võrra. Arvestades Eesti sisemajanduse kogutoodangu kukkumist ja suhteliselt kõrget tööhõivet, siis 2023. aasta koondtulemused suure tõenäosusega ei parane.

Kui küsida, miks peaks üldse taotlema kõrgemat SKP-d hõivatu kohta (mis viitab paremale tööjõu tootlikkusele), oleks lihtsustatud seletus, et tootlikuma majandusega riikide ettevõtetel on suurem ressursibaas. See võimaldab neil teha investeeringuid, püsida konkurentsis, pakkuda kõrgemat palka ja panustada rohkem maksudesse, mis omakorda toetab riigi toimimist. "SKP töötaja kohta" asemel olla tõhusam näitaja "lisandväärtus töötaja kohta", sest SKP ajab üles ka ebatõhus tootmine, kuid jääme kokkulepitud eesmärkide juurde.

Kuidas tõsta tööjõu tootlikkust Euroopa Liidu suhtelises edetabelis ligi 30 protsendi võrra? Selliseid hüppeid on suutnud teha Iirimaa ja Ida-Euroopa riigid, kuid viimased just varasema madala stardibaasi toel. Edasise vahe vähendamine on üha keerukam, sest kõik riigid lükkavad ka keskmist üles.

Mis toetaks tööjõu tootlikkuse tõusu Eestis?

Esiteks tehnoloogiline innovatsioon ja digitaliseerimine. Investeerime talentidesse ja meelitame "tootlikke" tippspetsialiste juurde. Investeerime tugevamatesse sektoritesse, kuid aitame ka nõrgemaid järele. Investeerime automatiseerivasse tarkvarasse, teadusarengusse ja intellektuaalsesse omandisse ning hoogustame tehnoloogiaklastreid.

Teiseks keskendumine kõrgema lisaväärtusega valdkondadele, näiteks disain, uued rohepöörde tehnoloogiad vm.

Kolmandaks õpime edukate riikide kogemusest, eriti Iirimaalt ja Taanilt. Kuigi Iirimaa näitajaid tõstab väga tootlik rahvusvaheline tööstus (tootlikkusega 631 eurot/tunnis) ja IT-sektor (322 eurot/tunnis), siis see on saavutatud järjepideva välisinvesteeringute meelitamise ja riigi pikaajaliste konkurentsivõime tõstmise programmide kaudu (näiteks Competitiveness Scorecard 2023).

Erasektori teadus- ja arendustegevus

Oluline siht on ka erasektori teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute kasv. Eesti eesmärk on, et erasektori T&A kulutused peaksid 2035. aastaks jõudma kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust ning vaheetapina aastal 2025 võiks need olla 1,5 protsenti.

Paari aasta tagune trend oli positiivne, sest erasektori T&A kulutused SKP-sse tõusid 2021. aastaks 0,98 protsendini. Hilisemad andmed kahjuks puuduvad. Kuna suurima panuse, ligi kolmandiku erasektori kulutustest T&A-sse on läbi viimase kolme aasta andnud IT sektor, siis arvestades selle majandusmootoriks olnud sektori paigalseisu, on ka T&A investeeringud surve all.

Eeskujuks on meile Belgia, Austria, Saksamaa ja Põhjamaad, mis riikliku poliitika tasandil on piltlikult öeldes juba täitnud Eesti 2035. aastaks seatud eesmärgi. Nendel riikidel on oma arendustegevusmahukad supersektorid masina- ja autotootmisest kuni farmaatsiatööstuseni, mis Eestis puuduvad. Suurema T&A võimekusega riigid on atraktiivsemad investeeringute ja tippspetsialistide meelitamisel ning saavad eelise tehnoloogilises innovatsioonis.

Millised on võimalused kasvuks?

Esiteks loome uued klastrid. Näiteks Ericsson Eesti loob 2026. aastaks oma uue arendus- ja tootmiskeskuse Tallinnas ja investeerib kokku üle 150 miljoni euro. Kui näiteks saaks meelitada ka Teliat osa arendustegevust Eestisse tooma pluss veel mõne omavahel äriliselt haakuva firma, siis sündiv sünergia telekomiklastris võimendaks Eesti majandust laiapõhjaliselt.

Teiseks stiimulid. Enamik ülaltoodud kõrge T&A osakaaluga riike kasutab selle aktiveerimiseks maksusoodustusi. Kuigi Eesti pakub niigi ettevõtjasõbralikku tulumaksupoliitikat, siis on vaja muid mehhanisme, et ettevõtjad eelistaksid teadusmahukaid projekte ressursimahukatele.

Kolmandaks soodustame avaliku ja erasektori partnerlusprojekte (PPP), julgustame tihedamat koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Kasutame avaliku sektori seemneraha erasektori uuringute julgustamiseks.

Konkurentsivõime

Kolmas oluline mõõdik on rahvusvahelise konkurentsivõime tõus. Eesti eesmärk on tõusta IMD rahvusvahelise konkurentsivõime indeksi edetabelis kümnendale kohale. Paraku 2023. aasta tulemustetabelis langes Eesti neli kohta, tagasi oma 2021. aasta seisule ehk 26. positsioonile.

Uuringu koostaja IMD tõi välja, et riigid, mis enim sõltusid toorme ja energia impordist, nagu Eesti, Läti ja Leedu, langesid ka konkurentsi edetabelis. Eesti suurima kukkumise tõid nõrgemad majandustulemused, seevastu näiteks riigi efektiivsust hinnati jätkuvalt kõrgeks.

Lisaks tuleks jälgida ka Eesti positsiooni ka Euroopa innovatsiooni tulemustabelis, mis pole otseselt "Eesti 2035" eesmärk, kuid on tinglikult selle alameesmärk. Eesti eesmärk on jõuda innovatsiooniliidriks, milleks praegu on Põhjamaad, Holland ja Belgia.

Eesti 2021. aasta tugeva innovaatori positsioon asendus 2022. aastal keskmiste innovaatorite gruppi kuulumisega. Aastaga langes innovatsiooniindeksis enim innovaatiliste väike- ja keskmiste ettevõtete koostöö, toote innovatsioon ja äriprotsesside innovatsioon. Kui vaadata arenguid viimasel seitsmel aastal, siis langus on olnud suurim keskkonnaga seotud innovatsioonis, tehnoloogiate arenduses ja avaliku sektori teadus- ja arenduskulutuste mahus.

Statistikaameti andmebaasist innovatsioonimõõdikute kohta värskeid andmeid ei leia, kuid pole vaja olla hiromant märkimaks, et ka käesoleval aastal ei ole innovatsioon enamiku ettevõtjate peamine prioriteet, vaid pigem tarneahelate taastamine, uute turgude otsimine ja säästlikkus.

Pikaajalise visiooniga ettevõtted kasutavad majanduslangust ära, et investeerida just praegu tootearendusse ja innovatsiooni, sest kulud on soodsamad ja konkurentsi vähem ning et olla valmis turge üllatama uute lahendustega, kui turud hakkavad jälle kasvama.

Kuidas tõsta innovatsiooni Eestis?

Esiteks julgustame erasektorit innovatsiooniotsuste tegemisel. Innovatsioon ja tootearendus on kriitilised tegurid ärikasvu, eristuvuse ja kliendirahulolu edendamisel ning avalik sektor mängib olulist rolli, julgustades ja pakkudes tööriistu innovatsiooni toetavate otsuste tegemisel.

Teiseks muudame Eesti atraktiivseks sihtkohaks välisinvestoritele, kes soovivad koostöös kohalike partneritega katsetada innovatiivseid tehnoloogiaid. Eesti võiks pakkuda paindlikku infrastruktuuri ja spetsiaalselt kohandatud seadusandlust, mis võtab arvesse uusi ja unikaalseid valdkondi, mida mujal riikides veel reguleeritud ei ole.

Vähem sõnu ja rohkem elluviimist

Aeg läheb ja kui on soov majanduse valdkonnas "Eesti 2035" strateegia ellu viia, siis vajaksime senisest kiiremat arenguhüpet.

Mis on arenguhüpe? Ühte lausesse koondatuna on see tootlikkuse tõus innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse toel ning keskkonnasäästlikul moel. Selle saavutamiseks on vaja senisest tõhusamat tegutsemist nii era- kui riigisektori nappide ressursside paigutamisel. Kuna investeeringute ja arenguhüppe laiem efekt avaldub keskpikas perspektiivis, siis tosinkond aastat on tulemuste koju toomiseks lühike aeg.

Antoine de Saint-Exupéry on öelnud: "mis puutub tulevikku, siis teie ülesanne ei ole seda ette näha, vaid seda võimaldada". Võib-olla soovis ta öelda, et vähem sõnu ja rohkem elluviimist. On aeg kiireks ja koordineerituks tegevuseks.