Läinud aastal jäid tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) silma kaheksa ettevõtet, kelle peale kaebas üle 50 inimese. Kolme ettevõtte peale esitas avalduse üle 100 inimese.

"Valdavalt õnnestub need tarbijate kaebused kohtuvälises menetluses ehk tarbijavaidluste komisjonis lahendada," rääkis ERR-ile ameti tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru.

"Aga paraku on neid kauplejaid, kes tarbijavaidluste komisjoni otsuseid ei täida," lisas Tammaru, kelle sõnul pannakse niisugused ettevõtted avalikku musta nimekirja. "Sellega meie majas see menetlus lõppeb. Konkreetses lepingulises vaidluses on tarbijal võimalus iseseisvalt kohtu poole pöörduda."

See võib muutuda siis, kui Eesti võtab üle vastava eurodirektiivi mis lubab tarbijate nimel kollektiivseid esindushagisid esitada.

"Kui nüüd tõesti selgub, et mitmel, mitmekümnel või isegi sajal tarbijal on ühe ettevõtte või kaupleja vastu mingisugune nõue, siis selle uue algatusega saaks nad riigi esindusel minna koos selle kaupleja vastu ja nõuda kas kahju hüvitamist või midagi muud," selgitas TTJA õiguse valdkonna juht Martti Kangur, ning rõhutas, et vajadusel saab nõuda ka ebaõiglase lepingupunkti muutmist või kasvõi hinna alandamist.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Stella Johansoni sõnul võiks nii direktiiv kui meie seadus veel laiemalt töötada.

"Direktiivi eesmärk on tegelikult see, et tarbijakaitseliste õiguste rakendamiseks pöörduks kohtu poole tarbijaorganisatsioonid," ütles Johanson.

Eestis tegutseb küll Tarbijakaitse Liit, kuid eelmise aasta jooksul said nad tulupoolele 71 eurot, mis majandusaasta aruande põhjal kõik ära kulus. Pangakontol oli neil aasta lõpuks null eurot. Viimase tarbijakaitseorganisatsioonina sai riikliku toetust Eesti Omanike Keskliit, mille fookus on kinnisvaraomanike abistamisel.

Kohtuvaidlus võib aga kalliks minna, eriti kui kaotatakse. "Direktiiv keelab nõuda menetluskulusid tarbijatelt välja," ütles Johanson.

Nii Tammaru kui Kangur ütlevad, et tarbijakaitse- ja tehnilise amet on valmis uut võimalust kasutama. Seda, kuidas peaks riigiasutus esindushagi esitamise üle otsustama, eelnõu ei kirjelda ning see jääb Johansoni sõnul iga asutuse enda otsustada.

Kui asutus otsustab esindushagi esitada, annab ta sellest teada ning siis saavad kõik soovijad hagiga liituda, selgitas Tammaru, kelle sõnul peab iga hagi eel käima põhjalik analüüs.

"Kui esindushagiga liitub näiteks mitusada tarbijat, siis nende nõuete ettevalmistamine kohtu jaoks on väga suur ja ajamahukas töö. See on kindlasti ka üks kaalumise koht, et kui suureks potentsiaalselt need kulud pluss kohtukulud võivad tõusta ja kui tõenäoline on sellega soovitud tulemust saavutada," rääkis Tammaru.

Enamasti koguvad väga suure hulga kaebusi raskustesse sattunud veebipoed.

Martti Kanguri sõnul tuleb enne ühise hagi esitamist mõelda ka sellele, kas ettevõttel on vahendeid, et nõudeid täita.

"Meil on olnud olukordi, kus ettevõte on ise pankroti äärel. Siis isegi jõustunud kohtulahendiga pole praktilises maailmas midagi teha," tõdes Kangur.

Samas võib nõuete koondamisest olla abi näiteks turismisektoris. "Olukorras, kus lend tühistatakse ja lennuvedaja ei maksa välja määrusejärgset hüvitist, võib nõue selle vedaja vastu olla tervel lennukitäiel inimestel," rääkis Tammaru.