Haapsalu pitsi ajalugu ulatub 19. sajandi esimesse poolde. Alates 2016. aastast on Haapsalu pits kantud Haapsalu sallide ja rättide kudumise traditsiooni nime all Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

"Me ei heegelda, Haapsalu pits on ikkagi omaette liik, on pitsiline kudum ja eriliseks teeb (selle) tehnoloogiliselt omad võtted, mis eristavad seda täiesti Orenburgi sallidest ja Shetlandi sallidest – külgõmmeldud pits ja seal on omad nipid ja nupud," lausus Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims.

Veidi pärast keskpäeva alanud moedemonstratsioonil sai näha riideesemeid, mille puhul oli kasutatud Haapsalu pitsi või siis saadud sellest ühel või teisel moel inspiratsiooni. Haapsalu pitsi päeva puhul oli ka raamatu "Helga Rüütli sallid 2" esitlus ja kudumisvõistlus.

"Aktuaalne kaamera" uuris, mis teeb Haapsalu pitsi käsitööhuvilise jaoks põnevaks.

"Minu jaoks on Haapsalu pits huvitav sellepärast, et ka minu vanavanemad on pärit Haapsalust ning Haapsalu pitsil on nii palju erinevaid mustrikombinatsioone, mida annab omavahel, kuna mulle meeldib kleite kududa, kleitidele kokku panna," ütles Haapsalu käsitööseltsi liige Kaidi-Kätlyn Reimann.

2014. aastast tegutseb Haapsalus pitsikeskus, mis aitab hoida selle käsitööliigi traditsiooni elujõulisena.