Aastaks 2028 muutub Kuressaare haigla veelgi pikemaks. Esialgse plaani järgi peaks lisanduma 5000-ruutmeetrine uus ravikorpus.

"Vajadus on selgelt üks täiendav juurdeehitus, umbes 5000 ruutmeetrit, mis oleks nagu tänanegi haigla kolmekorruseline ja kolmel tasapinnal moodustub kuus plokki, millest kolm plokki võtab endale sisehaiguste aktiivravi. Üks plokk läheb päevaravi teenustele, üks plokk läheb EMO dialüüsile ja jääb alternatiivne plokk. kuhu me hea meelega kaasaksime Kuressaare hambapolikliiniku ehk stomatoloogiateenused," rääkis Kuressaare haigla juht Märt Kõlli.

Ka Narva haigla saab samas suurusjärgus lisapinda juurde. Terviseminister Riina Sikkut ütles, et juba varem plaanitud Kuressaare ja Narva haigla arendused on igati põhjendatud, aga lisaks juba ehituses olevale Viljandi haiglale ja Kuressaare ja Narva haiglale pole suuremaid maakonnahaiglate investeeringuid praegu lähiaastateks ette näha.

"Me oleme järk-järgult tõukefondide arvelt Eesti haiglavõrku uuendanud, kaasajastanud. Viljandi haigla on esimene päris uus haigla, mis ehitatakse. Ja nüüd jõudis järg Narva ja Kuressaarde. Otsused, või plaan oli tegelikult varem. Ja nüüd tagantjärele vaadates, arvestades nii Saaremaa koroona kogemust, elektrikatkestusi, kõhuviiruste levikut, siis tundub, et riskid on suured ja saarelist iseloomu arvestades tulebki paremini valmistuda," lausus Sikkut.

Uue haiglakorpuse ehitamisega Kuressaare haigla 150 voodikoha arvu ei plaanita suurendada, küll jäävad praeguse sisehaiguste osakonna, ehk 1938. aastal valminud haigla ruumid mitme tugiteenuse käsutusse.

"Tänane tööversioon on umbes 40 miljonit eurot, mis võiks selle kompleksi renoveerimine ja kaasajastamine maksta," ütles Kõlli.

Tööde rahastuslepingud soovib ministeerium haiglatega sõlmida veel selle aasta jooksul.