Tallinna liikluskorralduse valupunktid on juba aastaid teada ning igal aastal vaatavad need lugejale vastu linna poolt tellitavast rahuloluluuringust. Tänavu veebruarist märtsini tehtud küsitlusest¹ selgub juba aastaid kehtinud tõsiasi, et tallinlased eelistavad ühistranspordile auto kasutamist.

"Tööpäevadel liikus tallinlastest 68% jalgsi, 43% autoga, 41% ühistranspordiga," seisab uuringus. Nädalavahetustel on need näitajad veelgi kehvemad. Selline olukord on kehtinud juba alates 2018. aastast ning kuskilt ei paista, et linnajuhid oleksid üritanud olukorda lahendada.

Linna kogumik "Tallinn arvudes"² toob välja, et aastatel 2013-2019 jäi ühistranspordi sõitude arv vahemikku 141-143 miljonit. Tänavu jaanuaris teatas linnameedia aga uhkusega, et 2022. aastal sõitsid reisijad Tallinnas ühissõidukitega 96 miljonit korda ning seda esitlesid suure töövõiduna mõlemad Keskerakonna esimehe kandidaadid ehk Mihhail Kõlvart ja Tanel Kiik³. See rahulolev endale õlale patsutamine näitab selgelt, et probleemi ei üritata isegi mitte pisendada, vaid täielikult ignoreerida.

Eelpool toodu ei tähenda, et ühistranspordi kasutuse suurendamine oleks võluvits, mis lahendab kõik Tallinna liikluskorralduse probleemid. Küll võiks iga linnaelaniku ootus olla, et linnavalitsus ei muuda olukorda hullemaks. Sellele vaatamata otsustati suvel asuda hoogtöö korras muutma Tallinna ühistranspordi liinivõrku.

Mainitud linlaste rahulolu uuring tõi välja, et ühistranspordiga on kõige rahulolematud Pirita ja Nõmme elanikud. Enim on rahul aga lasnamäelased⁴. Milline oli Mihhail Kõlvarti juhitud linnavalitsuse lahendus? Hoogtöö korras sooviti ära võtta Pirita elanikelt otseühendus kesklinnaga, suunates nad selle asemel hoopis Lasnamäele.

Bussiliini nr 5 marsruudi jättis linnavalitsus kohalike elanike survel lõpuks muutmata, kuid Mähe elanikke valusalt tabanud bussiliini nr 8 muudatused suruti kohalike elanike vastuseisust hoolimata läbi. Koos teiste muudatustega suurendati ühendusi Lasnamäega, kuid tegelikud valukohad linnas jäid lahenduseta. Seda vaatamata linna enda tellitud uuringu järeldustele.

See poleks aga esimene kord, kui Lasnamäed teistest linnaosadest olulisemaks peetakse. Praeguse liikluskaose kontekstis tasub meenutada, et kolm aastat tagasi kutsus nüüdne abilinnapea Vladimir Svet üles toetama Lasnamäe ettevõtteid, et aidata säilitada piirkonna töökohti⁵.

Kesklinna sulgemise eel soovitas abilinnapea Svet aga autojuhtidel piirkonda vältida⁶. Seejuures pole linnavalitsus suutnud poole aasta jooksul välja tulla ühegi meetmega, et kesklinna ettevõtteid keerulisel perioodil toetada. Selle asemel räägitakse kunagi saabuvast paremast tulevikust, mis siis, et need samad ettevõtted on pidanud juba üle elama koroona- ja energiakriisi ning seisavad nüüd silmitsi Eestisse jõudnud majanduslangusega.

Kõige masendavam on see, et Mihhail Kõlvarti juhitud linnavalitsus ei suuda või ei soovi näha tervikpilti. Tallinna kesklinna terviklikku sulgemist põhjendatakse vajadusega kasutada välisraha. Ühesõnaga on linnavalitsuse eesmärk säästa linna raha, kuid seejuures unustatakse täielikult, et tekitatud majandusliku kahju maksavad otseselt kinni linna ettevõtted ja kaudselt kõik Tallinna elanikud.

Selle asemel, et seda kahju kuidagi kompenseerida näeme aga päev-päevalt, kuidas linnavalitsus probleeme juurde tekitab. Just seetõttu umbusaldavad Isamaa, Reformierakond, Eesti 200 ning loodetavasti ka EKRE linnapead Mihhail Kõlvartit.