Edgar Savisaar võitis 2015. aastal Keskerakonna kongressil Kadri Simsonit 55 häälega. "Ma arvan, et on väga tõenäoline, et see kongress saab olema veelgi tasavägisem ja emmale-kummale poolele tuleb veelgi napim võit," ütles Tanel Kiige meeskonna liige, Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi.

Tanel Kiigel on Hanimäe sõnul praeguseks suuremalt jaolt Eesti piirkonnad läbi käidud. Ka üksjagu debatte on juba maha peetud. Viimase nädala märksõna saab tema sõnul olema küll delegaatidega suhtlus, aga pigem telefonitsi.

Mihhail Kõlvarti meeskonda kuuluva riigikogu liikme Andrei Korobeiniku sõnul võib ühe või teise poole edu kongressil sõltuda näiteks sellest, kes jääb viimasel hetkel haigeks.

"Üks kandidaat võib suurema edge'i (toim. – edumaa) ära vormistada järgmisel nädalal. Kui näiteks tuleb mingi jama välja või on keegi näiteks debattidel väga tugev. Või näiteks suudab Tanel või Mihhail kongressil oma kõnega inimesi kõnetada. Kongressil on raudselt delegaate, kes pole veel oma otsust teinud. Isegi kui neid on viis protsenti, siis tõenäoliselt vahe kahe kandidaadi vahel veelgi väiksem. See võib tegelikult saada otsustavaks," lausus Korobeinik.

Viis aastat tagasi Keskerakonna juhatuse valimistel kõigist teistest rohkem hääli saanud Raimond Kaljulaid lausus, et Hanimäe ja Korobeiniku juttu tasavägisest seisust tuleb suhtuda kriitikaga. Kaljulaid, kes praegu kuulub sotsiaaldemokraatide nimekirjas riigikokku, ütles, et Kiige ja Kõlvarti toetajad teevad kõik, et oma valijaid mobiliseerida.

Kaljulaidi hinnangul on praegu Mihhail Kõlvartil selge edumaa ning tema valimistulemus võib kujuneda paremaks, kui arvatakse.

"Kui rääkida keskerakondlastega, siis mulle tundub, et Kõlvarti toetajad on pigem oma edus kindlad ja oleksid üllatunud, kui mida juhtub ja Kõlvart ei võida neid valimisi. Kiige toetajate hulgas on aga rohkem neid inimesi, kes üllatuksid, kui Kiigel õnnestub need valimised võita," nentis ta.

Keskerakonna kongressile on oodata kokku 1143 delegaati

Erinevalt teistest erakondadest ei saa Eesti suurimas, ligi 13 000 liikmega Keskerakonnas esimeest valida mitte iga lihtliige. Paides E-piima spordihallis toimuval kongressil on õigus esimeest valida kokku 1143 delegaadil.

883 delegaati tulevad 26 piirkonnast – üks saadik piirkonna 15 liikme kohta. Lisaks on hääleõigus veel 165 volikogu liikmel, 65 asutajaliikmel ning kümnel delegaadil Keskerakonna noortekogust, naiskogust Kena ja seenioride kogust.

31. august oli viimane päev, mil sai üles seada kandidaate erakonna esimehe või juhatuse liikme kohale. See, millised kandidaadid piirkonnad või kogud üles seadsid, annab ka orientiiri, milliseks kujuneb kongressil jõudude vahekord.

Ainult Tanel Kiige kandidatuuri esitas 11 piirkonda (Jõgevamaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Narva, Järvamaa, Põlvamaa, Läänemaa, Raplamaa, Hiiumaa) ja neli osakonda (Rakvere, Anija, Loksa, Kuusalu). Lisaks on Kiigele avalikult toetust avaldanud ka 31 asutajaliiget. Kui kõik delegaadid hääletaksid piirkonna või osakonna suunise järgi, oleks Kiigel olemas 369 delegaadi toetus.

Ainult Mihhail Kõlvarti kandidatuuri esitas üheksa piirkonda (Lasnamäe, Põhja-Tallinn, Mustamäe, Kesklinn, Haabersti, Pirita, Kristiine, Tartu, Saaremaa), neli osakonda (Tapa, Jõhvi, Lüganuse ja Räpina) ja noortekogu. Lisaks esitas Kõlvarti kandidatuuri ka asutajaliige Kalev Kallo. Kui kõik delegaadid hääletaksid piirkonna või osakonna suunise järgi, oleks Kõlvartil olemas 366 delegaadi toetus.

Teised piirkonnad nagu Harjumaa, Ida-Virumaa, Kohtla-Järve, Lääne-Virumaa, Võrumaa, ning Nõmme, ühtlasi ka seenioride kogu ja naiskogu esitasid erakonna esimeheks nii Tanel Kiige kui ka Mihhail Kõlvarti.

Teadmata on, keda toetavad ülejäänud 33 asutajaliiget. Kuna asutajaliikmed on juba eakad, ei pruugi paljud nendest Hanimäe sõnul ka Paidesse kongressile üldse kohale tulla.

Teadmata on ka see, milliseks täpselt kujuneb häälte vahekord 165 Keskerakonna volikogu liikme seas. Aprillis toimunud hääletusel otsustas volikogu vaid ühe ühehäälelise eduga, et ei hakata erakorraliselt kongressi kokku kutsuma ning Jüri Ratas sai jätkata erakonna esimehena. Samamoodi ühe häälega edastas aasta tagasi Tõnis Mölder volikogu esimehe valimistel Jaan Tootsi. Tõnis Mölder toetab seekord Tanel Kiike, Jaan Toots aga Mihhail Kõlvartit.

Esimehe ja juhatuse valimised on salajased

Delegaatide nimekirja, kes lähevad piirkondadest Paidesse erakonnale uut esimeest valima, kinnitavad piirkondade juhatused. Osade piirkondade juhatused on avalikult toetanud Kiike, teised Kõlvartit. Need piirkonnad, kus jõudude vahekorrad on väga tasavägised, esitasid esimehe kandidaadiks mõlemad. Valimised on salajased, mistõttu pole mingit kindlust, et kõik hääled lähevad nii, nagu osakonna juhatused sooviksid.

"Lõppkokkuvõttes, millise kandidaadi juurde delegaat seal salajases valimiskabiinis selle linnukese teeb, on tema südametunnistuse asi. See ei pruugi kokku käia sellega, mida on avalikult välja öeldud või milline on olnud piirkonna otsus," ütles Hanimägi.

Pärnumaa piirkonna esimees Andrei Korobeinik pakub näiteks, et kuigi Pärnumaa on ametlikult toetanud ainult Tanel Kiike, läheb kolmandik häältest sellegipoolest Kõlvartile.

Süsteemi, kuidas Keskerakonna delegaadid piirkondades välja valitakse, võib oma kirevuselt ja keerukuselt võrrelda ehk sellega, kuidas demokraadid ja vabariiklased selgitavad USA presidendivalimiste eelvalimistel välja oma erakonna presidendikandidaadi.

Andre Hanimägi selgitas, et peaasjalikult võetakse delegaatide valimisel arvesse inimese aktiivsust erakonnas, näiteks seda, kas ta on hiljuti kandideerinud riigikogu või kohalike omavalitsuste valimistel. Otsustavaks saab ka juhus, sest paratamatult ei ole kõigil delegaatidel võimalik õigel päeval füüsiliselt Paidesse kohale sõita.

Osades piirkondades, nagu näiteks Harjumaal, Lääne-Virumaal või Ida-Virumaal jaotatakse mandaadid aga osakondade vahel. Nii näiteks koosneb 36-mandaadiline Ida-Virumaa piirkond Lüganuse, Alutaguse, Jõhvi, Toila ja Sillamäe osakonnast. Kuigi piirkond on esimehe kandidaadiks esitanud nii Mihhail Kõlvarti kui ka Tanel Kiige, on kuue delegaadiga Lüganuse osakond öelnud avalikult välja, et nemad toetavad ainult Mihhail Kõlvartit.

Korobeinik: osad piirkonnad filtreerivad kandidaate meelsuse järgi

Delegaatide süsteem tähendab, et kõik soovijad tingimata kongressile ei pääse. Selle, kes pääseb, otsustavad piirkondade juhatused. Andrei Korobeinik ütles, et endine maaeluminister Tarmo Tamm Põlvamaalt ja Otepää osakonna juht Jaanus Raidal Valgamaalt seekord näiteks Paidesse esimeest valima ei sõida, kuigi mõlemad oleksid seda soovinud.

"Valgamaa piirkond jättis Jaanus Raidali lihtsalt kõrvale. Valgamaa piirkonna juhatus toetab üht kandidaati (Tanel Kiike – toim.), tema toetab aga teist (Mihhail Kõlvartit – toim.) ja tema ei sõida kuhugi. Siin räägitakse mingist totalitaarsest juhtimisest Tallinnas. Kui sul Tallinnas mõni tipp-poliitik toetab Tanel Kiike, siis ta läheb kongressile, kui ta on näiteks juhatuse liige või staažikas erakondlane. Keegi sellist filtreerimist ei tee. Aga see ei ole päris igal pool niimoodi," ütles Korobeinik.

"Ma olen täiesti kindel, et Keskerakonnale oleks parem kui kõik erakonna liikmed saaksid valida. See, mis praegu toimub, lõhestab erakonda. Kujutage ette – üks hääl näiteks otsustab, et Tanel võidab valimised ja see sama osakonnajuht ei pääsenud kongressile. Kas see on see võit, mida me tegelikult tahame?" küsis Korobeinik.

Andre Hanimägi ütles, et kuna tavaliselt on piirkondade juhatustes erineva arvamusega inimesed, siis ei ole reaalne, et ühest piirkonnast tulevad vaid ühe esimehe toetajad.

"Raske on jätta näiteks piirkonna juhatuse liiget delegaatidest välja. Samamoodi on destruktiivne jätta delegaatide hulgast välja mingit erakonna liiget, kes on olnud väga tubli. Arvan, et mõlemad kandidaadid ja meeskonnad saavad aru, et lõppkokkuvõttes peame pärast 11. septembrit minema edasi ühe Keskerakonnana," lausus Hanimägi.

Juhatuse kandidaadid kuuluvad seekord selgelt ühte või teise leeri

Keskerakonna kongressi iseloomustab seekord ka tõsiasi, et juhatusse kandideerib tavapäratult vähe inimesi. Juhatusse kandideerib seekord vaid 20 inimesi. Andre Hanimägi ütles, et niivõrd vähe inimesi pole selle aastatuhande sees Keskerakonna juhatusse veel pürginud. Aasta tagasi kandideeris 34 inimest, viis aastat tagasi aga näiteks 35 inimest.

Erinevalt eelmistest valimistest on pea kõik juhatuse kandidaadid seekord avaldanud otseselt toetust ühele või teisele esimehe kandidaadile.

"Kui sa ei ole ühes või teises meeskonnas, siis on sul väga keeruline läbi lüüa. See ei ole iseenesest sisedemokraatiale hea, et sul on kaks selget leeri. Delegaat tuleb ja valib selle kahe leeri vahel," ütles Korobeinik.

"Seekord on selge valik – kas Kiik või Kõlvart," lausus ka Hanimägi.

Kõlvarti toetuseks kandideerivad Keskerakonna juhatusse Marika Tuus-Laul, Andrei Korobeinik, Lauri Laats, Anneli Ott, Vladimir Svet, Mihkel Undrest, Yana Toom, Jaan Toots ja Vadim Belobrovtsev. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf.

Teine Keskerakonna juhi kandidaat Tanel Kiik avalikustas enda toetajad juuli lõpus. Kiike toetavad ja juhatusse kandideerivad Maria Jufereva-Skuratovski, Jüri Ratas, Jaak Aab, Taavi Aas, Triin Varek, Enn Eesmaa, Andre Hanimägi, Ester Tuiksoo ja Jaanus Karilaid.

Esimehe valimine ei tähenda, et patiseis erakonnas lõppeb

Erakonna kongressil valitakse Keskerakonna juhatusse 14 juhatuse liiget. Igal delegaadil on juhatuse valimistel kaheksa häält. Ühtlasi kuulub juhatusse ka kongressil valitud esimees, erakonna volikogu esimees, Keskerakonna fraktsiooni esimees ja noortekogu esimees.

Andrei Korobeinik ütles, et napp häälte jagunemine juhatuse valimistel võib potentsiaalselt tähendada ka poliitilist patiseisu erakonnas. Samas võib tulla ka kodurahu – kõik oleneb, kes täpsemalt juhatusse valitakse.

"Kui näiteks Kõlvart võidab esimehe valimised, aga juhatus tema ettepanekuid blokeerib, siis tuleb suure tõenäosusega uus erakorraline kongress. Kõlvarti agendas on päris palju organisatoorset ümberkorraldamist," lausus ta.