Puukentsefaliiti ja -borrelioosi haigestumine on tänavu sagenenud

Puukentsefaliiti ja -borrelioosi on tänavu diagnoositud varasemast aastatest rohkem ning haigestumus on kõige suurem Saaremaal ja Hiiumaal.
Terviseameti andmetel registreeriti Eestis möödunud nädalal 16 uut puukentsefaliiti haigestumist ja 224 Lyme'i tõppe ehk borrelioosi haigestumist.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik Irina Dontšenko ütles ERR-ile, et selle nädala alguse seisuga on sellel aastal registreeritud 1611 puukborrelioosi juhtu, mis on 38 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal ajavahemikul, ja 95 puukentsefaliidi juhtu, mis on samuti 20 protsendi võrra kõrgem.
"Praegu on tavapärane sesoonne haigestumise tõus mõlemasse nakkushaigusesse. Selle aasta kevad andis mõista, et haigestumine tuleb võrreldes varasemate aastatega kõrgem," sõnas ta ja märkis, et praegu külastatakse aktiivselt metsi, et seeni ja marju korjata.
Tänavust suuremat nakatumist selgitas terviseamet sellega, et puuginakkustesse haigestumine sõltub suuresti puukide arvukusest ja aktiivsusest, mis omakorda sõltub ilmast. Kliimamuutused, sealhulgas pehmemad talved loovad soodsad tingimused puukide paljunemisele.
Eestis haigestub puukborrelioosi keskmiselt 166,6 elanikku 100 000 elaniku kohta. Kõige kõrgem puukborrelioosi haigestumine 100 000 elaniku kohta on tänavu Hiiumaal, kus see ületab Eesti keskmist neli korda. Saaremaal on haigestumine Eesti keskmisest kolm korda ja Läänemaal kaks korda kõrgem.
Puukentsefaliiti haigestub Eestis 100 000 elaniku kohta keskmiselt 7,1 elanikku ja kõrgeim, lausa viis korda keskmisest kõrgem on haigestumus Saaremaal. Võrumaa haigestumus ületab keskmist kolm ja Pärnumaal 2,5 korda.
Dontšenko soovitas olla looduses viibides ettevaatlik, kastutada putukatõrjevahendeid, kanda heledaid riideid ning pärast looduses käimist ennast üle kontrollida. Tähtis on puuk varakult nahalt eemaldada, sest puukentsefaliidi korral satub viirus vereringesse ja hakkab avaldama mõju juba mõne tunni pärast.
Toimetaja: Karin Koppel