"Pankade intressikulud on madalad, sest enamik hoiustest seisab praegu inimestel ja ettevõtetel just pea olematute intressidega arvelduskontodel. See näitab, et pangad saaksid praegu ise majandusele tagasi anda niimoodi, et maksaksid intresse ka arvelduskontol oleva hoiuse jäägilt ehk nõudmiseni hoiustelt," kirjutab Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs keskpanga avaldatud artiklis.

Keskpankade karmim rahapoliitika on aasta jooksul tõstnud kiiresti laenuraha hinda ja koos sellega suurendanud Eestis tegutsevate pankade kasumit.

Kui võrrelda kahte perioodi – 2009. aasta esimest poolt ja 2023. aasta esimest poolt, siis euribori tase oli nendel perioodidel keskmiselt enam-vähem võrdne. Kui pankade intressitulu varadesse oli mõlemal perioodil poolaasta jooksul veidi üle kahe protsendi, siis intressikulu kohustustesse oli 2009. aastal veidi alla kahe protsendi, aga tänavu umbes kolm korda väiksem.

Pangad on tõstnud küll tähtajaliste hoiuste intresse, kuid nõudmiseni hoiustelt intresse ei maksta. Samas on pankade jaoks just suurimaks rahastamise allikaks kujunenud nõudmiseni hoiused. Kui enne oli nõudmiseni hoiuste osakaal kolmandik kohustustest, siis nüüd on see kaks korda suurem.

"See, kas pangad maksavad ka nõudmiseni hoiustele intresse, on riigiti väga erinev ja sõltub näiteks sellest, millises ulatuses on makseteenused klientidele tasulised või kui suur on likviidsuse hoidmise kulu panga jaoks nõudmiseni hoiuste korral. Suurem nõudmiseni hoiuste kasutamine eeldab suuremat likviidsete varade osakaalu, kuid nende intressitulu on väiksem kui laenudelt saadav intressitulu. Kui keskmisest madalamate intressimäärade perioodil võivad pangad väita, et nõudmiseni hoiustega kaasnevad täiendavad kulud, mis ei võimalda hoiustajale nullist erinevat intressi maksta, siis keskmisest kõrgema intressimäärade korral nagu praegu peaks nõudmiseni hoiused teenima hoiustajale ka intressitulu," kirjutab Tõrs.

Eestis on pankadel tulude allikad teisiti üles seatud kui Rootsis

"Riigiti on pankade tulude struktuur (ehk see, millest ja millistelt teenustelt pank tulu teenib) üsnagi erinev ja ühes riigis võib sama pank saada suuremat tulu teenustasudest kui teises riigis. Samuti võib tulu teenimine erineda panga grupi erinevate osade vahel. Näiteks on Eestis ja ka teistes Balti riikides tegutsevatel Rootsi pankadel teenustasu tulude osakaal kogutuludes märgatavalt väiksem kui Rootsis, teisalt aga teenitakse rohkem intressitulu," märgib Tõrs.

"Euroopa Liidus peetakse pankade väikest kasumlikkust üheks majandust ohustavaks teguriks," selgitab Tõrs. "Põhjus on seesama, et pangad ei pruugi olla võimelised rasketel aegadel laenukahjumitega toime tulla ja laene pakkuda. Üheks erandiks on Põhja-Euroopa, kus pankade kasumlikkus on eelkõige tänu kulu efektiivsusele võrreldaval tasemel väljaspool Euroopa Liitu asuvate arenenud riikide pankadega."

Nii on näiteks Eesti pankade kasum varadesse viimasel kümnel aastal olnud euroala üks suuremaid, kuid arenenud riikide maailmas tugev keskmine.

Lisaks sõltub panga kasumlikkus ka intressimäärade üldisest tasemest, näiteks viimased neli aastat on Eesti pankade kasumi osakaal varadest olnud madalate intressimäärade tõttu ajaloolisest keskmisest veidi väiksem.

Juhul, kui keskpangad rahapoliitika tegemisel intressimäärasid muudavad, kandub selle mõju laenudele, hoiustele, võlakirjadele riigiti erineva kiirusega.

"Tänu ujuva intressimäära (euribor) suurele osakaalule laenudes toimub Eestis intressimäärade ülekandumine väga kiiresti ja seda nii intressimäära tõusu kui ka languse ajal. See on ka üks põhjus, miks praegusel intressitõusu perioodil on Eestis laenude intressid ühed kõrgemad," kirjutab Tõrs.

"See, kas selline ujuvintressimäära kasutamise osakaal on hea või halb, on omaette küsimus, kuid üle intressitsükli ehk nii madalate kui ka kõrgete intresside perioodide peale kokku peaks keskmine intressimakse ujuvintressimäära korral olema väiksem. Nii on näiteks Eesti inimesed maksnud eluasemelaenudelt viimase 20 aasta keskmisena väiksemat intressimäära kui euroalal tervikuna, kuna mujal kasutatakse meist enam fikseeritud intressimääraga laene."