Kui veel suve alguses oli ootus, et euroala majandus hakkab energia hinnašoki, üldise hinnatõusu ja sõja mõjudega kaasnenud kobarkriisist aasta teises pooles taastuma, siis tegelikult seda seni toimunud ei ole.

Nõudlus Euroopa kaupade ja teenuste järele kaugematel turgudel on olnud jätkuvalt nõrk ning ka inimesed on olnud oma isiklike kulutustega pigem ettevaatlikud. Suhteliselt vähem hoidis keskmine eurooplane end suvel tagasi vaid turismiga seotud teenustele kulutamisega.

Euroopa Keskpanga uuendatud majandusprognoos eeldab järkjärgulist euroala majanduse taastumist alles aasta viimases kvartalis. Taastumise veduriks kujuneb eeldatavasti taas hoogustuv tarbimine, sest inimeste sissetulekud endiselt kasvavad ning hinnatõusu aeglustudes paraneb ka inimeste ostujõud.

Kuna eriti USA-s on majanduse olukord ja lähiaja väljavaade parem, võib eeldada ka ekspordinõudluse taastumist euroala ettevõtete poolt eksporditavate kaupade ja teenuste järele. Rohkem on probleeme Hiina majandusega, mis ka euroalale hästi ei mõju. Samal ajal võib Hiina majanduse nõrgem käekäik tähendada madalamaid energiahindu, mis leevendab Hiina kui ekspordituru nõrkusest tulenevat negatiivset mõju.

Hinnatõus on küll tasapisi aeglustunud, ulatudes euroalal augustis 5,3 protsendini. Samal ajal on hinnatõus jätkuvalt tunduvalt kõrgem kahe protsendi tasemest, mis on keskpanga jaoks eesmärgiks, mille lähedal võiks inflatsioon pikema aja jooksul keskmiselt olla. Tavaliselt käib suhteliselt kehva olukorraga majanduses käsikäes aeglasem hinnatõus ja see on osaliselt nii ka praegu.

Samuti on Euroopa Keskpanga senised intressiotsused juba selgesti mõju avaldamas ja on pidurdanud laenukasvu. Samas on energiahinnad viimastel kuudel taas kerkinud, mis tähendab, et hinnatõus võib sel ja järgmisel aastal kujuneda veidi kõrgemakski võrreldes sellega, mida oodati veel paar kuud tagasi.

Nii prognoosib Euroopa Keskpank, et hinnatõus euroalal ulatub sel aastal keskmiselt 5,6 protsendini, järgmisel aastal aeglustub 3,2 protsendini ning päris kahe protsendini jõuab alles 2025. aasta lõpuks.

Halvenenud väljavaade selle kohta, kas 2025. aastaks jõuab hinnatõus euroalal soovitud kahe protsendi juurde, oli ka oluline põhjus, miks me otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus teha veel ühe intressitõusu.

Energiahindade puhul peaksime valmis olema võimaluseks, et need jäävad pikemaks ajaks püsima ajaloolistest keskmistest kõrgemale. Seda muu hulgas vältimatute mahukate investeeringute tõttu taastuvenergia võimsuste suurendamiseks. Lisaks on oht, et kliimamuutused ja äärmuslikud ilmaolud võivad muuta toidu hinnatõusu pikemas ettevaates oodatust kiiremaks.

Euroopa ettevõtete jaoks muutub lähiaastatel üheks oluliseks teemaks konkurentsivõime eksporditurgudel, sest mitmed senised ärimudelid (nt madalatest energiahindadest sõltunud tööstuses) ei pruugi enam sama hästi töötada. Eesti ettevõtete ja majanduse jaoks on konkurentsivõime küsimus veel teravam, kuna kulude kasv on ettevõtjate jaoks meil olnud Euroopa mõistes silmatorkav.

Kui vaadata hinnatõusu, inimeste sissetulekute kasvu ja intressimäärade arenguid ajateljel, siis oleme praegu eeldatavasti selle kõige keerulisemat punkti läbimas. Inimeste ostujõud on viimase enam kui aasta jooksul vähenenud, samal ajal on intressitõusud tekitanud lisapinget laenu võtnud inimeste rahakotile.

Nüüdseks on hinnatõus juba aeglustunud piisavalt selleks, et tänu jätkuvale sissetulekute tõusule saaks inimeste ostujõud taas paraneda. Samuti võib vähemalt praeguse parima teadmise kohaselt eeldada, et intressimäärad enam palju kõrgemale ei tõuse ja pinge on seega ajapikku leevenemas ka laenumaksete poolelt.

See loob eeldused inimeste majandusliku kindlustunde taastumiseks. Siinkohal on kindlasti tarvilik rõhutada, et intressimäärade tõstmise vajadust peame Euroopa Keskpanga nõukogus jätkuvalt ka edaspidi hindama ning täiendavaid intressitõuse välistada kindlasti ei saa.

Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.