Mõne päeva eest lõppes LHV uute võlakirjade emissioon, kus pank läks Eesti turult kaasama 35 miljonit eurot.

"See märgiti korralikult täis, üle 16 korra üle ehk meile pakuti 407 miljonit eurot ja kokku märkis üle 16 000 investori. Meie jaoks väga suur üllatus, et just nii suur ülemärkimine tuleb. /.../ Kui meie emissioonist see ülejääk välja võtta, siis see kuskil 370 miljonit on Eestis täna sellist raha, mis ootab häid projekte," rääkis LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel.

Tallinna börsi juhataja Kaarel Ots on korduvalt rääkinud, et selle vaba raha eest võiks väikeinvestorid ehk tavalised Eesti kodanikud osta riigi võlakirju.

"Riigi võlakirja peetakse kõige turvalisemaks, kõige madalama riskiga väärtpaberiks. Miks ei võiks pakkuda riik oma kodanikele võimalust oma sääste investeerida ja teha midagi kasulikku. Kasu all ma pean silmas seda, et kui nagunii riik laenab – ma ei hakka sinna minema praegu, et kas on vaja eelarvetasakaalu poole niimoodi liikuda, nii kiiresti –, aga laenata on vaja, investeerida on vaja, siis miks me peame laenama niimoodi, et see raha läheb Eestist välja," rääkis Ots.

Tema hinnangul oleks Eestis võimalik võlakirjadega kaasata 500 miljonit eurot.

Tegelikult ongi valitsusel plaan järgmisel aastal võlakirju pakkuma hakata.

"Plaan või ka minu soov on olnud see, et me ikkagi järgmise aasta esimeses pooles pakume ka Eesti jaeinvestoritele või laiemalt jaeinvestoritele võimalust riigi võlakirju soetada. Põhiliine koht on seal see, et investorile võib see intress tulla mõnevõrra kallim, mida siis justkui riik peab rohkem maksma, aga teise käega saaksid me oma Eesti inimesed ka selles osa," selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.

Kavandatava riigivõlakirja intressimäär peaks olema atraktiivsem hoiuseintressist, mis on tõusnud üle nelja protsendi.

"Riigivõlakirjade intressimäär peaks olema natuke suurem kui hoiuse oma. Ma arvan, et kuni riik saab välisinvestoritelt, institutsioonidelt odavamalt kätte, siis majanduslikult on igati mõistlik seda ära kasutada ja võimalikult odavalt siis seda raha kaasata," ütles Pikkel.

Seni on Eesti riik pakkunud võlakirju välismaa investoritele, sest sealt saab kaasata suures mahus odavamat raha.

"Need summad, mida me oleme vajanud, on olnud päris suured. Kohalike või erinevate ekspertide hinnangul see summa, mille me kohalikult turult võiksime kokku korjata, jääb võib-olla kuni 200 miljoni euroni aastas. Kui me arvestame sellega, et meil on järgmisel aastal vaja 1,7 miljardit laenata, siis see jääb suhteliselt tagasihoidlikuks," rääkis rahandusministeeriumi riigikassa juht Janno Luurmees.

Eesti emiteeris ka selle nädala neljapäeval uusi võlakirju. Kokku emiteeris riik 285 miljoni euro ulatuses võlakirju nii kuue kui ka 12 kuu pikkuse tähtajaga. Mõlema tootlus kuni tähtajani oli ligi 4,1 protsenti.

Kuna riigieelarved on olnud mitu aastat defitsiidis, on riik pidanud korduvalt puudujäägi katteks raha laenama. Juunis emiteeris riik kümneaastase tähtajaga võlakirju ning nende intressiks kujunes siis 3,6 protsenti.