Riia vanalinnas asuv Jaani kirik on sealsetele eestlastele kodukirik olnud pikka aega. Sellist koguduse päeva, kus toimub Eesti ja Läti ühine piiskoplik jumalateenistus ning arutletakse, kuidas Liivimaa aegadest pärit haridus- ja kultuurikoostööd tänapäevases võtmes edasi arendada, polegi varem tehtud.

"Kindlasti on soov näidata ühtsust, kuna meie kultuuri- ja kirikulugu on kokku kasvanud ka pühakirja tõlkimisest. Seega on suhted Liivimaal olnud kauaaegsed. Meil on ju kõik sarnane, ainult keel on erinev," rääkis Riia Eesti koguduse õpetaja Margus Suvi.

Küll aga on Eesti koguduse liikmeid Riias jäänud järjest vähemaks, sest põlvkonnad on vahetunud ja abikaasadel erinevad järjest rohkem mitte ainult keel ja rahvus, vaid ka konfessioon. Siiski on koroonapandeemia ja muudel põhjustel vahepeal katkenud eestikeelsed jumalateenistused Riias eelmise aasta jõuludest mõnekuuse vahega taas toimunud.

"Kirikuelu on Eestis ja Lätis enam-vähem sama. Aga kui tuua üks erinevus, siis Läti kirik on konservatiivsem ja alalhoidlikum. Eesti kirik on olnud rohkem uuendusmeelne," ütles Riia Eesti koguduse emeriitõpetaja Valdek Johanson.

"Vähenemine ei tähenda alati seda, et paremaid inimesi vähemaks jääks. Vahel on nii nagu pühakiri ütleb - kus kaks või kolm on koos, seal olen ma nende keskel. Ma olen küsinud, kas see tähendab maksimumi või miinimumi?" rääkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku diasporaa piiskop Tiit Salumäe.

Piibliseltside töö algusest Eesti- ja Liivimaal on möödas 210 aastat.

"Oleme kaks head traditsiooni kokku saanud. Üks on koguduste kogukondlik või kihelkondlik kokkusaamine ehk piiblipüha, mis juba 19. sajandist olnud. Ja siis piibliseltsi poolne piiblipüha või piiblipäev," ütles Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson.

Eestikeelsed jumalateenistused Riia väärikas Jaani kirikus toimuvad ka kiriku- ja riigipühade puhul. Õpetaja Margus Suvi sõidab neid läbi viima Valgast.