Kaubavahetuse maht on kolmes Venemaa suurimas sadamas tõusmas ning lähenemas Ukraina invasioonile eelnenud perioodile – seda hoolimata G7 grupi riikide ulatuslikest sanktsioonidest Venemaa vastu, vahendas RFE/RL Saksa Kieli maailmamajanduse instituudi raportit. Raportis esile toodud konteinerlaevade sadamad on Peterburi, Vladivostok ja Novorossiisk.

Mitmed majandusteadlased prognoosisid, et ulatuslikud lääneriikide sanktsioonid Venemaa vastu viivad Vene majanduse suure kahanemiseni, kuid peale esialgset impordi langust on Venemaa suutnud sanktsioonidest kõrvale hiilida. Sedasi tarnitakse Venemaale jätkuvalt nii tarbekaupu kui ka võtmetehnoloogiat.

Andmete kohaselt on Moskva suutnud luua lääneriikide kaupade jaoks tarneahelad läbi Türgi ja Kasahstani ning Vene majandus peaks sel aastal kasvama rohkem kui kaks protsenti. Importkaupade mahu tõus tundub tulenevat nii Vene sõjatööstuskompleksi vajaduste kasvust kui ka siseriiklikust nõudlusest.

Venemaa on suures mahus ja eelarvepuudujäägi kiuste tõstnud kulutusi sõjatööstusele. Selline Vene valitsuse sekkumine majandusse on paljude Vene tööliste majanduslikku heaolu parandanud ning nende sissetulekud on märgatavalt tõusnud ja seetõttu saavad need samad inimesed lubada enam välismaist kaupa.

Siseriiklikku nõudlust on nõrgendanud rubla väärtuse vähenemine. Augustis langes rubla kurss alla ühe USA sendi, mistõttu oli rubla areneva majandusega riikide seas üks kõige nõrgemaid valuutasid. Inflatsioon on samas Venemaal tõusnud 5,2 protsendini, mistõttu tõstis Vene keskpank intressimäärasid erakorralisel istungil 3,5 protsendini. Nüüdseks on üks rubla väärt 1,02 USA senti.