Hoiu-laenuühistute seaduse muutmise tingisid juhtumid, kus hoiu-laenuühistud on lõpetanud pankrotiga, kusjuures liikmed ehk hoiustajad on oma raha suures osas kaotanud.

"Ühistupanga eesmärk on see, et sellised asutused läheksid finantsinspektsiooni kontrolli alla ja kaasneks tagatisfondi kaitse kõikidele hoiustele," lausus rahandusministeeriumi osakonnajuhataja asetäitja Toomas Auväärt.

Ühistupanga erinevus tavapangast on see, et omanike ringi moodustavad ühistu liikmed, kellel igaühel on üks hääl. Ühistupangale rakenduvad ühistust rangemad nõuded ja kontroll ning ka sealsed hoiused on 100 000 euro ulatuses riigi poolt tagatud.

"Üks peamine nõue on kapitalinõue. Tavapanga puhul on see viis miljonit eurot, mis tuleb kokku saada, et pank asutada. Siin me mõtleme erandi tegemisele, et võimalik, et ühistupankade puhul saab olema üks miljon eurot," ütles Auväärt.

Hoiu-laenuühistute liit näeb eelnõus pikkade traditsioonidega ühistegevusvormi surma.

"Seal on antud ette teatud nõuded ja need on piisavalt karmid ja hoiu-laenuühistud on piisavalt väikesed oma piirkondade peale ja nad tegelevad nii liikmete hoiuste kui ka laenudega. Selleks et muutuda pangaks, nad peavad kordades seda kõike võimendama hakkama ja see ei ole mõeldav," lausus hoiu-laenuühistute liidu juhatuse esimees Uno Silberg.

"Ootame ära muudatusettepanekud, mis toovad välja kitsaskohad, mis ühistupangaks vormistamisel keerukaks muutub hoiu-laenuühistutele. Kui seal on mingi väga praktiline asi, mida saab parandada, et ühistegevust jätkuvalt soodustada, saaks seda kaaluda, aga ühistegevust eelnõu ju otseselt ära ei lõpeta," lausus riigikogu majanduskomisjoni liige Priit Lomp (SDE).

Rahandusministeeriumi andmetel tegutseb Eestis 21 hoiu-laenuühistut umbes 14 000 liikmega ning kogumahuga umbes 100 miljonit eurot.