Leevendamaks olukorda, et suurpangad ei anna maapiirkonda kodu rajavatele peredele laenu, otsustas valitsus Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu laenata välja kuni kaheksa miljonit eurot. Pangad nõuavad maal kinnisvara soetamisel laenule suuremat omaosalust või lisatagatist, põhjendas MES otsust ERR-ile.

Samal ajal leidub Eestis piisavalt vaba raha ja eraalgatust kõikide maksejõuliste laenusoovijate vajaduste täitmiseks kaugemaski maakolkas. Selle asemel, et hinnanguliselt miljardi euroga mõõdetavaid summasid kohalike majapidamiste ja majanduse huvides tööle panna, keelitab valitsus välismaiseid suurpankasid Eestis teenitud raha välismaale viima.

Balti riikides tegutsevad Skandinaavia suurpangad teenisid eelmisel aastal meie piirkonnas ligi miljard eurot kasumit. Euroopa Keskpanga ohjeldamatult tõstetud intressid paisutavad nende pankade tänavuse kasumi mõnede prognooside kohaselt kolmekordseks. Piisab lihtsast talupojamõistusest, saamaks aru, et nende summade kohalikku majandusse suunamine ja välismaiste pankade hiiglaslike kasumite maksustamine annaks Eestile olulise eelise.

Kuid sügisel valitsus hoopistükkis anus suurpankasid, et need viiksid Eestis teenitud erakordselt suured summad välja, selle asemel, et laenata näiteks Valga, Põlva või Viljandi inimestele. Pangad lubasid kahel järjestikusel aastal võtta suurema tulumaksuga koormatud erakorralist dividendi, kui valitsus külmutab panku puudutava maksupoliitika kolmeks aastaks. Ennekõike võitsid kokkuleppest rootslastele kuuluvad Swedbank ja SEB.

Hea küll, kui me ei soovi, et meie oma rahva suurpankadele antud raha kasvataks meie oma majandust (see kasvataks samuti välismaa pankade Eestis teenitavat tulu), siis lubagem vähemalt eestlastel üksteisele laenu anda. Kaks järjestikust reformierakondlasest rahandusministrit on aga sootuks teist meelt.

Eestlaste omavahelisele laenamisele kavatseb rahandusministeerium lõpu teha, keelates hoiu-laenuühistute tegevuse. Eelarvevahendite nappusest rääkivad poliitikud jätavad justkui kogemata kahe silma vahele, et hoiu-laenuühistute teenitud intressidest laekub riigikassasse miljoneid eurosid, mida saaks suunata näiteks õpetajate palgatõusuks. Ühistute sulgemisega jääb see raha saamata.

Valitsus kavatseb lõpetada 2029. aastaks hoiu-laenuühistute tegevuse, sundides neid ühistupankadeks. Esmalt keelatakse hoiuseintresside reklaamimine ning uute ühistute loomine ning lõpuks tuleb ühistutel taotleda tegevusluba ühistupangana. Kui ühistu jätkab tulundusühinguna, siis eraisikule laenu anda ei saa, kuid ettevõtjatele laenamiseks tegevusluba ei nõuta. Pangaks muutumisega kaasnevad nõuded muudavad ühistute tegevuse ebaefektiivseks ja isegi kahjumlikuks.

Hoiu-laenuühistute vaenamine jääb arusaamatuks, sest kogu nende raha pärineb Eestist, tulu teenitakse eestlastele laenamisega ja kogu teenitud raha jääb Eestisse. Finantside kaasamine välismaalt on ühistutele keelatud. Erinevalt Skandinaavia suurpankadest ei vea ühistud raha kodumaalt välja, kõik summad investeeritakse Eesti majandusse või tarbitakse siin.

Ühistuliste rahaasutuste eripärana võrreldes kommertspankadega saab esile tuua, et kliendid on samal ajal ka ühistute liikmed ehk omanikud, kes omavad võrdset hääleõigust ühistu tegevussuundade üle otsustamisel. Ühistulised rahaasutused tegutsevad sisuliselt kasumit mittetaotlevate organisatsioonidena, mis osutavad liikmetele teenuseid omahinnaga.

Kommertspankade esmane eesmärk seevastu on teenida klientidele osutatud pangandusteenuste pealt maksimaalset kasumit vähestele suuromanikele. Välismaised omanikud ei pruugi teenitavat kasumit rakendada Eesti, Läti ja Leedu majanduse teenistusse.

Kui Eestis ja Lätis moodustavad hoiu-laenuühistud 0,1 protsenti ja Leedus üle ühe protsendi finantsturust, siis Euroopa Liidu vanades liikmesriikides võib nende osakaal ulatuda isegi kuni kolmandikuni.

Kui Balti riikide pangandusturud oleksid korraldatud ühistuliselt, jääksid finantssektori kasumid täielikult kohalike kätte, mis suurendaks oluliselt inimeste jõukust. Arukas majanduspoliitika soosiks just ennekõike kohalikku elu.

"Erainitsiatiiv on majanduse kerksuse ja edukuse alus ning riigi roll on luua erainitsiatiivi teostumiseks raam, sekkudes minimaalsel määral ja seal, kus sekkumine on tingimata vajalik," võime lugeda Reformierakonna valimisprogrammist.

Valitsusse astudes üllad seisukohad unustati ja tulemused paistavad trööstitud. OECD andmetel iseloomustab Eestit tänavu Balti riikide suurim majanduslangus ja edaspidi viletsaim taastumine. Eesti sisemajanduse kogutoodang langeb meil tänavu 2,6 protsenti, Leedul 0,4 protsenti ja Lätil 0,1 protsenti.

Eesti majanduspoliitikat mõjutavad juhuslikud tuuleiilid, mitte tõsiseltvõetavad põhimõtted ning uuringutele ja analüüsidele toetuvad otsused. Kehvad majandustulemused pärinevad suure tõenäosusega asjaolust, et valitsuse arusaamad maailma asjadest on segamini nagu Kört-Pärtli särk.