Venemaa ja Aafrika riikide suhetest on viimasel ajal korduvalt juttu olnud. Nii seoses Wagneri rühmituse tegemiste kui ka riigipöörete ja Vene lipu lehvitamisega Aafrikas. Venemaa on korduvalt toonitanud, et erinevalt lääneriikidest ei ole Moskva kunagi püüdnud Aafrika riike koloniseerida. Ja üleüldse, nagu nõukaliit enne teda, on Venemaa ajalooliselt olnud alati kolonialismi vastane. Ning eks see sõnum on Aafrikas – ja mitte ainult seal – ka kaubaks läinud.

Jätan kõrvale Venemaa koloniseerimistegevuse laiemalt, kuigi ainuüksi sõda Ukraina vastu näitab Moskva neokolonialistlikku olemust. Rääkimata sellest, et suur osa nüüdis-Vene territooriumist on tegelikult koloniseerimise tulemusel anastatud. Piirdun Aafrikaga ja seda läbi pilgu ajalukku.

19. sajandil oli Venemaa hõivatud Kesk-Aasias brittide mõju vähendamisega, muuhulgas ka Afganistanis. Seetõttu jäi neil mujal jõudu väheks ja konkureerida kõrgemalt arenenud lääneriikidega oli raske. Venemaa koloniseerimistegevuse nappus Aafrikas oli seega mitte soovi puuduse, vaid lihtsalt võimetuse tulemus.

Katseid aga tehti. Üks värvikamaid näiteid on isehakanud kasakaatamani Nikolai Ashinovi reid Etioopiasse, kus ta püüdis rajada Uue Moskva nimelist kolooniat. Täpsemalt oli tegemist Tadjourah tugikohaga Põhja-Džibutis. Vene välisministeerium seda ettevõtmist ei toetanud, mistõttu avantüristist Tereki kasakal tuli mujalt toetust leida. Mõningaid kogemusi tal oli, kuna ta oli osalenud Vene-Türgi sõjas aastail 1877-1878 ja ka kaubavahetuses Pärsia ja Türgiga.

Ashinovi atamani tiitlist nii palju, et selle kohta mingeid kinnitusi ei ole ja väidetakse, et ta oli isehakanu. Kuid igal juhul tegi ta 1885. aastal esimese reisi Aafrikasse ja tema enese sõnul olnud tal kohtumine Etioopia imperaatori Iohannes IV-ga. Too olla andnud talle loa rajada Tadjourah lahe äärde kasakate tugikoht. Lisaks kohtunud ta seda ala kontrolliva Etioopia kindrali Eas Alulaga ja külastanud ka Tadjourah't. Muide, samas kandis parseldas prantsuse poeedist relvakaupmees Arthur Rimbaud kohalikele sõjapealikele relvi.

Teiste andmete kohaselt olnud Ashinovi siht imbuda Etioopiasse kirikumissiooni sildi all ja asutada seal Vene koloonia. Tal olevat õnnestunud veenda tsaar Aleksander III õukonna halli kardinali Konstantin Pobedonostsevit vajaduses luua koloonia, mis seejärel allutaks Etioopia õigeusu kiriku Vene õigeusule.

Pobedonostsevi abiga saanudki Ashinov kiriku heakskiidu ja ka usulise misjonäri, Athose kloostri munga Paisiuse, kodanikunimega Vassili Balabanov. Tsaar andnud õnnistuse ja 1888. aastal asus Odessast teele aurulaev Kornilov, pardal segane seltskond munke, kasakatest sõdalasi ja muidu seikluste otsijaid.

Kuu väldanud reisi järel jõudsid nad kohale ja asusid mahajäetud Sagallo kindluse jäänustesse. Paraku oli Prantsusmaa kuulutanud selle rannikuala juba oma kontrolli all olevaks. Kuna vene kolonistidel läks olemine igavaks, hakkasid kasakad tegelema vene sõdalastele omase tegevuse, röövimise ja vägistamistega.

Mõned deserteerusid ja nende jutustused väidetava usumissiooni tegelikust olemusest läksid ringlusesse, jõudes ka Peterburi tsaari õukonda. Too ütles seepeale missioonist lahti, prantslased aga saatsid rannikule oma sõjalaevad, et Ashinovi koloonia olemasolu lõpetada.

Prantslaste eskaadri komandöri sõnumile tulla laevale ja olukord läbi rääkida vastas isehakanud ataman, et tulgu prantslaste pealik ise tema juurde, kui rääkida tahab. Vastus saabus laevakahurite tulega ja napilt relvastatud väidetavatel misjonäridel jäi üle vaid laiali joosta või end kindluse varemetes varjata. Igal juhul korjati nad kokku, pakiti laeva ja saadeti tagasi Venemaale. Nii lõppes Arshinovi usulis-sõjaline missioon Vene koloonia rajamiseks Aafrikas.

Venelastest tegijaid oli sealkandis tollal teisigi. Üks tuntumaid on ehk maaomanik ja seikleja Nikolai Leontjev, keda nüüdis-Venes serveeritakse kolonialismivastase kangelasena, kes olla pannud aluse Venemaa ja Etioopia sõprussidemetele. Muide, ka tema oli kasakas, kuigi Kubanist.

1895 saabus Leontjev väikese Vene ekspeditsiooni eesotsas Etioopiasse. Umbes samal ajal alanud Itaalia-Etioopia sõja käigus saabus ta uuesti sinna, kuid juba vabatahtlike Vene ohvitseride üksuse juhina. Väidetavalt olevat tal olnud suur roll Etioopia armee kaasajastamisel ja itaallaste lüüasaamisel.

Igal juhul õnnestunud Leontjevil pääseda imperaator Meneliki lähikonda ja luua diplomaatilised sidemed Venemaa ja Etioopia vahel. Lubatud relvi Etioopia Venemaalt küll eriti ei saanud, kuid seikleja Leontjev suutis oma rolli nii suureks rääkida, et 1897 nimetas imperaator ta Etioopia lõunaosas värskelt hõivatud territooriumi kuberneriks. Leontjev esitles end kui selle ala tegelikku koloniaalvalitsejat ning nimetas Etioopia võimu vaid nominaalseks.

Vastne kuberner kavandas Vene kompanii asutamist lähikonna maavarade kasutuselevõtuks, aga Peterburg suhtus ideesse jahedalt. Kuid investeeringuid ta leidis ja paari aastaga oli ta mudarikas. Mis puutub väidetavasse antikolonialismi, siis ilmekas on tema ütlus, mis kõlas: "Ma kogun kokku kõik elevandiluu, ma kurnan välja oma tulevased orjad ja alles siis mõtlen ma Abessiinia ajaloole". Ta kandis kolonisaatoritele omast korgist kiivrit ja suhtus kohalikesse kui alamasse rassi.

Aastal 1902 pöördus Leontjev investorite surve all uuesti Vene valitsuse poole üleskutsega võtta tema kontrolli alused alad endale. Peterburis suhtuti seekord algatusse soosivamalt, kuid sekkus Etioopia imperaator, kes oli aru saanud Leontjevi olemusest. Isehakanud koloniaaltegelane saadeti lihtsalt riigist välja.

Venemaa tegelike kavade kohta leiab tsitaadi ka tsaariaja rahandus- ja peaministri Sergei Witte mälestustest. Ta märkis: "Siin Venemaal on meil kõrgemates ringkondades kihk vallutusteks, või õigemini, kõige selle enese valdusesse haaramiseks, mis valitsuse arvates ripakil on. Kuna Abessiinia on poolpaganlik maa, kuid tema religioonis on õigeusu toone, siis tahtsime me tõesti kuulutada Abessiinia oma protektoraadiks ning võimalusel see alla neelata." Niipalju siis Venemaa ajalooliselt antikolonialismist.

Viited lugemishuvilistele​​

• Nikolai Ivanovich Ashinov and the Russian Occupation of Djibouti, 1889 | Aberfoyle International Security (aberfoylesecurity.com)
• Nikolay Ivanovitch Achinov (Sagallo) | Alternative History | Fandom
• The Half-Cocked Cossack (historynet.com)
• New Moscow. How did the Cossacks go to Ethiopia (topwar.ru)
• How Russia tried to colonise Africa and failed | Opinions | Al Jazeera
• Грани.Ру: Русский в пробковом шлеме | Колонки (graniru.org)
• Remembering First Russian Mission in Djibouti (gorthodox.com)
• DOUGLAS MASON: Moscow — from Africa's would-be coloniser to operation by proxy (businesslive.co.za)
• Did Tsarist Russia colonize Africa?Tried but failed - iNEWS (inf.news)