"Kõigi heakskiidul palun AL-i juhil asuda oma kohale G20 alalise liikmena," ütles India peaminister Narendra Modi G20 tippkohtumist avades.

Ühenduse laienemine on märkimisväärne diplomaatiline võit Modile, kes on tuleval aastal silmitsi üldvalimistega ja kasutanud tippkohtumist tõstmaks oma mainet rahvusvahelisel areenil.

Avakõne eel tervitas Modi Aafrika Liidu eesistujat ja Komooride presidenti Azali Assoumani sooja kallistusega. Pöördumise järel asus Assoumani oma kohale teiste maailmaliidrite kõrval.

AL-i alaliseks liikmeks võtmine langeb ajale, mil konsensuse leidmine on ühenduses Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu aina keerulisemaks muutunud.

"Maailmas valitseb tohutu usalduskriis," ütles Modi avatseremoonial. "Sõda on usaldusdefitsiiti süvendanud. Kui suutsime võita Covidi, siis suudame võita ka usalduskriisi."

Modi on tänavuse G20 tippkohtumise võõrustajana pannud päevakorra etteotsa hääle andmise globaalsele lõunale.

Aafrika Liit on G20 liikmesust taotlenud juba seitse aastat, ja enam kui 50 riigist koosneva ühenduse liitumine annab märku Aafrika aina suuremast rollist maailmaareenil.

Ainus teine G20 alalise liikme staatusega piirkondlik ühendus on Euroopa Liit.

AL-i komisjoni juht Moussa Faki Mahamat ütles, et liidu võtmine juhtivate majanduste ühendusse annab Aafrikale võimaluse anda oma panus üleilmsete väljakutsete lahendamisse.

"Tervitan Aafrika Liidu vastuvõtmist G20 täisliikmeks. Liitumine, mida oleme pikka aega toetanud, loob raamistiku, millega Aafrika saab anda efektiivse panuse üleilmsete väljakutsete lahendamisse," kirjutas komisjoni juht sotsiaalmeedias.

Aafrika Liidul on ühtekokku 55 liikmesriiki, kuid neist kuue huntade juhitud maa liikmesus on hetkel peatatud. Blokis elab oma 1,4 miljardit inimest ja selle sisemajanduse kogutoodang (SKT) on ligi kolm triljonit eurot.

G20 esindas seni 85 protsenti maailma SKT-st ja Lõuna-Aafrika Vabariik oli selle ainuke liige Aafrika mandrilt.

Keenia: G20 liikmesus annab Aafrikale hääle

Aafrika Liidu vastuvõtmine arenenud riikide ühendusse G20 "annab Aafrika huvidele ja ja perspektiividele selles olulises organisatsioonis hääle ja nähtavuse", ütles laupäeval Keenia president William Ruto.

"Aafrika oodatava kasvuga eelseisvatel aastatel võimaldab G20 liikmesus kujundada AL-i otsuseid tagamaks mandri huvide arendamist. Äsjalõppenud Aafrika kliimatippkohtumise tulemused, muu hulgas rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide ja arengupankade reform on üks valdkond, mida AL edasi viib," ütles Ruto. 

G20 taunis jõu kasutamist territoriaalseks laienemiseks Ukrainas

Tööstusriikide ühenduse G20 juhid mõistsid laupäeval oma tippkohtumise lõppavalduses hukka jõu kasutamise Ukrainas territoriaalse laienemise eesmärgil, kuid ei maininud otsesõnu Venemaad.

Dokumendis öeldi sõjale Ukrainas viidates, et kõik riigid peaksid hoiduma ähvarduste või jõu kasutamisest selleks, et viia läbi territoriaalset laienemist mis tahes teise riigi territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse või poliitilise iseseisvuse arvelt.

Vene agressioonile otsesõnu ei viidatud erinevalt G20 mullusest tippkohtumisest Balil, kus tsiteeriti ÜRO resolutsiooni, millega mõisteti karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu.

G20 liidrite avalduses ei mainitud fossiilkütustest loobumist

G20 riigijuhtide deklaratsioonis ei mainitud lubadust loobuda fossiilkütustest, ehkki hoiatati kliimakriisist tulenevate ohtude eest.

Liidrid ütlesid avalduses, et peavad oluliseks jõupingutuste hoogustamist saastetõrjeta kivisöest loobumisel.

Päev varem hoiatati ÜRO raportis, et süsihappegaasi heite netonullini jõudmiseks tuleb loobuda kõigist saastetõrjeta fossiilkütustest.

G20: kuhjuvad kriisid seavad maailma majanduskasvu ohtu

Tööstusriikide ühendus G20 hoiatas kuhjuvate kriiside mõju eest maailmamajandusele ning märkis, et olukord ei pruugi lähiajal leeveneda.

"Kuhjuvad kriisid kujutavad endast väljakutset pikaajalisele kasvule," teatas ühendus tippkohtumisel India pealinnas New Delhis.

Avalduses toodi ohtudena välja üleilmne rahapoliitika karmistumine, mis võib süvendada võlaga seotud haavatavusi, aga ka kiire inflatsioon ja geopoliitilised pinged.

Paljud riigid taastuvad endiselt koroonaviiruse pandeemiast ja toorme järsust kallinemisest pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale. Samal ajal avaldab oma mõju ka kliimamuutus.

"Üleilmne majanduskasv on pikaajalisest keskmisest madalam ja ebaühtlane," öeldi avalduses. "Väljavaadet ümbritsev ebakindlus püsib kõrge."