Venemaa esindajad kohtusid hiljuti Liibüa sõjapealiku Khalifa Haftariga. Venemaa delegatsiooni kuulus ka asekaitseminister Junus-Bek Jevkurov. Liibüa ametnikud ütlesid, et venelased taotlesid juurdepääsu Benghazi või Tobruki sadamatele. Mõlemad sadamad jäävad Itaaliast umbes 600 kilomeetri kaugusele, vahendas The Wall Street Journal. 

Haftari režiimi toetab umbes 1200 Wagneri võitlejat. "Vene ametnikud ütlesid Haftarile, et juurdepääs Benghazi või Tobruki sadamatele võimaldaks Moskval seal remontida ja varustada oma mereväe laevu," ütlesid Liibüa ametnikud. 

Kuigi Venemaa taotlus ei kujuta NATO liikmesriikidele otsest ohtu, siis on see muret tekitav, et Moskva võib lõpuks seal oma kohalolekut suurendada. Pole veel selge, kas Haftar nõustub Moskva ettepanekuga, ütlesid analüütikud ajalehele The Wall Street Journal. 

Selle kuu lõpus peaks Liibüasse jõudma USA delegatsioon. Washington tahab, et Haftar lõpetaks koostöö Wagneri palgasõduritega. 

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et USA Aafrika väejuhatuse ülem Michael Langley ja USA Liibüa erisaadik Richard Norland võivad kohtuda Abdul Hamid Dbeibahi ja Haftariga.  Abdul Hamid Dbeibah juhib riigi lääneosas asuvat rahvusvaheliselt tunnustatud valitsust. 

USA Aafrika väejuhatus ei vastanud ajalehe The Wall Street Journal kommentaaritaotlustele. Välisministeerium keeldus kommentaaride andmisest.

Leht siiski kirjutab, et USA muretseb üha rohkem Venemaa tegevuse pärast Aafrikas. Suvel puhkesid rahutused veel ka Nigeris ning Kreml üritab seal oma globaalset vastasseisu läänega laiendada. 

"Venelased laienevad ja USA üritab säilitada oma kohalolekut Aafrikas," ütles USA Sudaani erisaadiku endine kabinetiülem Cameron Hudson. 

Liibüas puhkesid rahutused juba 2011. aastal. Siis kukutasid mässajad kauaaegse diktaatori Muammar Gaddafi. 2019. aastal puhkes riigis kodusõda. Haftar kontrollib Liibüa idaosa, tema baaside kaudu varustab Venemaa oma sõjalisi grupeeringuid, mis asuvad Sahara-taguses Aafrikas.