Kim Jong-Unile näidati Venemaa moodsaimat, Vostotšnõi kosmodroomi, uusimat sõjatehnikat, ka hävitajaid SU-35 ja SU-57 ning toiduainetööstust.

"Oleme kindlad, et Vene armee ja rahvas võtavad suure võidu õiglases võitluses hegemooniat, laienemist ja ambitsioone taga ajavate kurjade rühmituste karistamiseks ning stabiilse arengukeskkonna loomiseks," ütles Kim külaskäigul kosmodroomile.

Põhja-Korea ekspert Erki Loigomi sõnul oli üllatus, et kohtumine tehti nii telegeeniliseks. "Putin ei peaks olema täna veel selles seisus, kus ta paluks Kim Jong-Unilt sellises mastaabis kohtumist," nentis ta.

"Veel mõned päevad varem teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Vladivostoki majandusfoorumi raames kohtuvad kahe riigi delegatsioonid ja vajadusel peetakse liidrite nelja silma vestlust. Et peita see selle suure ürituse sisse, kus on ka teisi osapooli, see tundus väga loogiline. Seda üllatavam oli näha seda suuremastaabilist kosmodroomi sõud seal. Sel korral oli see üritus sulaselges sõnumi saatmise keeles, et Põhja-Korealt palutaksegi reaalselt relvaabi," lausus Loigom.

Pyonyangil on pakkuda Venemaale suurtükimürske, mida viimane praegu just hädasti vajab. 

"Kuna (Põhja-Korea) on tõenäoliselt kogu oma armeed aastakümneid üles ehitanud suurtükiarmee toele, siis kahte kaliibrit, 122 ja 152 mm, on neil tõenäoliselt kümneid miljoneid ühikuid. Ja ka Põhja-Korea on liikumas oma armee moderniseerimise teele, selles mõttes on nad täna leidnud tänuväärse kliendi, kellele oma vana raud välja vahetada ja liikuda samamoodi modernsema armee poole," rääkis Loigom.

"Me nägime seda augustis, kui Pyongyangi külastas (Venemaa kaitseminister) Šoigu, ta viidi väga moodsale relvanäitusele. Me näeme juba mitu aastat, kuidas Põhja-Korea liigub näiteks mehitamata luure - ja ründedroonide poole,  mehitamata veesõidukite poole, uued tuumaallveelaevad, mitmikraketiheitjad – see on nende tulevik, praegu on lihtsalt suurepärane võimalus Kim Jong-Unil küsida, küsida palju ja ta saab sealt ka midagi vastu, nii et see on selline win-win diil," lisas ta.

Kusjuures veel aastani 2017 toetas Venemaa Põhja-Korea vastaseid sanktsioone ÜRO-s.

"Põhja-Korea vastased sanktsioonid võeti vastu hoopis teistsuguses geopoliitilises keskkonnas. Toona tekkisid probleemid dialoogi alustamisega ja toimusid üsna tõsised debatid ÜRO julgeolekunõukogus. Kuid alates viimase resolutsiooni vastuvõtmisest (aastal 2017) oleme kindlalt öelnud, et Põhja-Korea vastu enam sanktsioone ei tule," põhjendas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Abi armee moderniseerimiseks ei ole ainus, mida Kim hädasti vajab.

"Kim ilmselt küsib ka väetisi ja küsib toitu, sest kolmandik kuni veerand on toidust puudu," ütles Loigom.

Suvel külastas Põhja-Koread Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, kes võttis osa Korea sõja lõpu 70. aastapäeva pidustustest. 

Me kõik mäletame, kuidas Kim Jong Uniga üritas läbimurret saavutada USA president Donald Trump. Tegelikult ongi Pyongyang tahtnud eelkõige muljet avaldada läänele.

"Jah, see on absoluutselt tõsi ja kiiva hakkas asi kiskuma 2001. aasta terrorirünnakute ajal New Yorgis, kui peeti kuulus kurjuse telje kõne, kus kolme riigi hulka sattus ka Põhja-Korea. Peale seda on protsessid liikunud pigem Põhja-Koreast eemale ja me teame, et mõlema vanema Kimi suur unistus oli saada Lääne riikidelt tunnustus. Kui ameeriklasi on peetud Põhja-Koreas kinni, siis nad on alati vabastatud peale mõnd väga kõrgetasemelist visiiti, näiteks Bill Clinton on käinud. 2019 aastal, kui Hanois uksi paugutades tippkohtumine Trumpiga ebaõnnestus, oli ka Põhja-Koreale selge, et sealt ei tule oodatud lahendust, mida ekstravagantselt USA presidendilt loodeti," rääkis Loigom.

Nüüd on Kimil tekkinud täiesti uus võimalus.

"Temal on lihtsalt avanenud väga hea aken. Me ei tea keegi, kui lühikeselt see avatud võib olla, täna on võimalik küsida Venemaalt asju, mida Kim lootis mõni aasta tagasi küsida Ameerika Ühendriikide käest. Öeldakse, et sanktsioonid ei tööta: töötavad küll. Need võtavad aega ja Põhja-Korea on nendega väga hädas. Juba 2019 oli peamine tippkohtumiste sisu sanktsioonidesse leevenduse kauplemine. Olukord on koroonaga läinud veel hullemaks, ja nüüd on Venemaa pakkunud oma abikäe, Venemaa oma suuruses suudab P-Koread sööta ja katta ja joota," lausus Loigom.