Reformierakonna toetusest rääkides märkis Kersna, et eri poliitilised skandaalid on näidanud seda, et erakonna toetuse langus tuleb alati väikese viibega. "Kui on skandaal, siis tihtipeale toetajad just nimelt tulevad juhi selja taha ja toetavad veel tugevamalt, sest omadele justkui tehakse liiga," märkis ta.

"Minu meelest tagasiastumise puhul on kaks olulist aspekti, mida peab arvestama, esiteks, kas on autoriteeti jätkata pärast skandaali ja teiseks, kas see skandaal lubab teha sul seda tööd, milleks maksumaksja sulle palka maksab. Ja väga raske on kõrvalt öelda, et seda peab tundma see inimene, keda see puudutab, mina haridusministrina väga selgelt sain aru, et kui ma annan päevas poolteist tundi intervjuusid selgitamaks kiirtestide hanke nüansse, siis ma tegelikult peaksin seda aega kulutama haridusvaldkonna arendamiseks ja juhtimiseks, mitte selgituste andmiseks. Ma tajusin, et riigile on parem, kui mina astun tagasi ja keegi teine juhib seda valdkonda edasi. Et see on sellise isikliku otsustamise küsimus," sõnas Kersna.

Kersna märkis, et instinkt hoida omasid on ka teistes organisatsioonides, ja et omasid peabki üldiselt hoidma. "Küsimus on selles, et ühel hetkel võib see omade hoidmine hakata sellele omale vastu töötama. See hetk on vaja ära tunnetada, millal see oma hoidmine ei ole enam kasulik," lisas ta.

Kersna meenutas hetke, kui oli sunnitud tagasi astuma kunagine kultuuriminister Rein Lang. "Enne seda, kui ta selle otsuse tegi, oli "Aktuaalses kaameras" toonane näitlejate ametiühingu juht Ain Lutsepp, kes ütles, et näitlejatel puudub usaldus selle kultuuriministri vastu. "Ja ma mäletan, et järgmisel päeval läksin Stenbocki majja ja ma ütlesin, minu meelest ei ole muud varianti. Kui Ain Lutsepp ütleb sellise lause "Aktuaalses kaameras", siis on väga raske edasi minna. On võimalik, kindlasti on võimalik. Aga kas see on ka kasulik valdkonnale? Selles ma kahtlen," arutles Kersna.

Kersna: Kallas tajub autoriteedi kahanemist

Kersna leiab, et Kallasega toimuv on poliitiline näide, mida hakatakse väga pikalt analüüsima. "Kajast kujunes kangelane, hoopis teises kategoorias liikuv poliitik, kes tegi midagi, mida ükski Eesti poliitik ei ole varem suutnud teha: välispoliitikas ta selgelt tegi meie väikese Eesti oluliselt suuremaks, kui me tegelikult oleme. Peaministri tasandil ja tegevpoliitika tasandil – suurepärane. Ja ei ole midagi parata, alpinist Alar Sikk ütleb ka, et mäest alla tulek on alati keerulisem kui sinna ülesminek," sõnas Kersna.

Kersna leidis, et Kallas tajub ise samamoodi, et nii tema autoriteet kui ka usaldusväärsus on kahanenud. "Küsimus on selles, kui palju ta siis on kahanenud ja kuidas ta ka ise seda tunnetab, et kas saab jätkata või ei saa jätkata. Mulle tundub, et ta ise hindab ja tegelikult ka Reformierakonna juhatus hindab seda, et praegu tagasi astuda kindlasti ei ole vastutustundlik, me peame saama eelarve tehtud ja see riik peab olema juhitud, aga kahju on kindlasti sisse võetud. Ma olen täitsa nõus ja see olukord ei ole sugugi lihtne," jätkas Kersna.

Kersna: mina erakonna esimeheks ei kandideeri

Kersna ei osanud kommenteerida oletust, et Kallas võib pärast eelarve üleandmist riigikogule tagasiastumise avalduse esitada. "Ma tõesti ei tea seda. Ma tean seda, et Kaja on Reformierakonnast praegu ainukene, kes on öelnud, et ta kavatseb kandideerida erakonna esimeheks. Ma ei tea, et keegi teine oleks seda lubanud. Mis kellelgi mõttes on, ma ei oska öelda, aga need on teadmised, mis meil täna on. Et Kaja on öelnud, et ta kavatseb kandideerida uuesti esimeheks," lausus ta.

Kersna lisas, et tema kõrvad ei ole seda kuulnud, et Kristen Michal või Hanno Pevkur või keegi teine oleks lubanud kandideerida lisaks Kallasele. "Kindlasti ei kandideeri mina Reformierakonna esimeheks järgmise nelja aasta jooksul," lisas Kersna.