Reformierakonna liidritelt, eriti kui nad veel tõusevad peaministriteks, eeldatakse teatud omadusi ja oskusi. Kaja Kallas on nüüdseks vähemalt kolmes kriitilises punktis näidanud, et ta ei saa täiel määral talle pandud ülesannete ja ootustega hakkama.

See on siiski üks vaade. Tema toetajad näevad asju teisiti ja viitavad Kallase ülimalt suurele õppimisvõimele ning asjaolule, et valimisteni on peaaegu neli aastat aega. Mõlemad eelkirjeldatud vaated näivad Reformierakonnas olevat esindatud. Siit ka otsustus- ja arutluskohad Reformierakonna jaoks: kuidas edasi?

Mis on need kolm võimekust või kvaliteeti, mida Reformierakonna juhtidelt eeldatakse?

Esiteks. Reformierakonna juht peab olema veenev ja jõuline Vene-ohu eest hoiataja ja selle ohu tõrjuja.

Ärgem unustagem, et selle erakonna edu on alates Andrus Ansipi ja Edgar Savisaare suure vastaseisu päevadest põhinenud kuvandil, et tegemist on parteiga, mis suudab Eestit kõige efektiivsemalt Kremli uusimperiaalsete ambitsioonide eest kaitsta.

Selles plaanis on idavedude skandaal olnud tõsine löök Reformierakonna usaldusväärsusele. Ei aita sellest, et Kallas suudab jätkuvalt rahvusvahelisel areenil veenvalt idasuunalistest julgeolekuohtudest kõneleda, ta peab selles olema usutav ka siseriiklikult. Kuidas aga seda usutavust tagada ja taastada, kui on ju teda, et tema lähedased lõikasid ärist Venemaaga isiklikku kasu?

Mida ütleksid selle peale Kallase toetajad? Nende meelest ei tasuks asju ka liialt üle dramatiseerida. Järgmiste valimisteni on peaaegu neli aastat aega ning võimalusi ja põhjusi, kus Kallas saab Vene-ohuga seotud teemadest kõneldes ka kodupubliku ees veenvalt esineda, tuleb ilmselt mitmeid. Küll tema usutavus selles liinis taastub.

Teiseks. Oravapartei liider peab olema kiire ja kommunikatiivselt osav kriisidele reageerija ja seda ennekõike just siseriiklikus plaanis. Sama oskus rahvusvahelisel areenil tuleb boonusena lihtsalt juurde, kuid pole obligatoorne. Siin on aga Reformierakonna jaoks mõtlemiskoht: Kallas on korduvalt näidanud, et ta ei suuda sisepoliitilisi kriise hallata, ning pinge all olles on tema rabedus ja kehv sõnade valimise oskus kõigile ilmne.

Idavedude skandaal pole kaugeltki esimene juhtum, meenutagem repliiki "aga minu vanemad ju ei vaja toetust" energiakriisi päevilt, või heitlikkust koroonaepideemiaga toimetulekul. Praeguse skandaali puhkemise ajaks on Kallas olnud peaminister juba kaks aastat ning ta võiks juba osata, kuidas kriisisituatsioonides toimetada ja oma sõnumeid sättida.

Kuid sellelegi saaksid Kallase toetajad vastu vaielda: vaadakem, kui õppimisvõimeline ta muidu on olnud, ning kui sirgjooneliselt lahendas ta eelmisel kevadel koalitsioonisisese kriisi Keskerakonnaga.

Kolmandaks. Reformierakonna juht ei pea tingimata olema põhivoolumeedia lemmik, kuid usaldusväärne ja respekteeritud liider toimetuste vaates kindlasti. Siin on toimunud ehk üks kõige ohtlikumaid pöördeid. Nimelt näib, et idavedude skandaal on saanud Kallasele meediasuhtluses tõsiseks murdepunktiks: sellest momendist alates ilmutab ajakirjandus tema suhtes umbusku ja võib tunnetada halvasti varjatud vaenulikkust.

Andrus Ansip jõudis sellesse faasi oma pika valitsemisaja viimastel aastatel. Kallas on seevastu valitsusjuht alles teist aasta ja juba on ta suutnud meedia tõsiselt enda vastu häälestada. Ja me räägime siinkohal just põhivoolumeediast, mida tarbib oravapartei praegune ja potentsiaalne valija, ning mis on Reformierakonnale seni nii mõndagi andeks andnud.

Võib-olla meedia leebub ja annab andeks selgi korral, võivad Kallase fännid end taas lohutada. Teatavasti elab ajakirjandus ju päev korraga rütmis, tulevad teised teemad ja skandaalid. Küllap suurte väljaannete toimetused peagi mõistavad, et alternatiiv Helmete näol oleks ju veelgi hullem ning küll siis praegune karune tonaalsus pikkamisi sileneb.

Kui üldse, siis teeb Reformierakond ilmselt võimaliku juhivahetuse ära järgmise aasta kevadel. Kallasele leitakse pehme maandumine Euroopa struktuurides. Kõik toimub rahulikult ja viisakalt ning kindlasti ei näidata nõrkuse märgina välja, et seda kõike tehakse avalikkuse survel.

Selleks ajaks vaadatakse otsa partei toetusnumbritele, vaagitakse praeguse juhi usutavust Vene-teemadel kodupublikule kõnelemisel ja oskust toime tulla vahepealsete uute kriisidega. Samuti hoitakse kuuldetoru põhivoolumeedia kajastustel ning alles siis langetakse otsus. Hetkel ei näigi nii võimatuna, et Kallas selle nõudliku testi läbib ja parteijuhina jätkab.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.